Foto: PERH

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juht, uroloog Leonhard Kukk on üks kaheksast arstist, kellele president Kersti Kaljulaid annab sel aastal Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgi.

Autähed antakse inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks.

Kuidas te teenetemärgi saamisest teada saite? Mis tunde selline n-ö märkamine Teie jaoks tekitab?

Parasjagu opereerisin, kui üks hea kolleeg anestesioloog, kes on oma loomult "naljahammas", tuli operatsioonituppa ja ütles, et siin ühele mehele on antud mingisugune orden. Arvestades tema naljasoont, viskasime koos selle üle nalja, et kes, kus ja mis ning mis orden see võib olla.

Mõne aja pärast tuli teine anestesioloog, soovis õnne ja luges nutitelefonist ette teate, mis kajastas presidendi poolt annetatud teenetemärke arstidele. See oli minu jaoks suur üllatus.

Ega kohe see sõnum pärale jõudnud, sest tähelepanu oli seotud opereerimisega. Operatsioonitoast lahkudes, kui maja peal kolleegid õnnitlesid, hakkas see uudis  kohale jõudma. Loomulikult on see meeldiv tunnustus, seda enam, et meditsiini ja meedikuid kiputakse meedias rohkem kiruma, kui tunnustama

Teenetemärgi andmine on tunnustus kogu Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, kirurgiakliinikule ja Eesti uroloogiale.

Kui kaua Te tänaseks uroloogi ametis töötanud olete? Mis ajast regionaalhaiglas?

Arstiteaduskonna lõpetasin 1982. aastal ja uroloogi kutse sain 1987. aastal peale uroloogia kliinilise ordinatuuri lõpetamist, mis on tänapäevase residentuuri eelkäija. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist olin Tallinna Kiirabihaiglas internatuuris, töötasin kirurgina.

Tallinna Keskhaiglas läbisin ordinatuuri, seejärel töötasin uroloogina ja osakonna juhatajana Magdaleena haiglas ning hiljem Ida-Tallinna Keskhaiglas osakonna juhatajana ja kliiniku juhatajana.

Alates 2002. aastast Põhja-Eesti Regionaalhaiglas juhatan kirurgiakliinikut ja jätkan ka oma erialalist tööd uroloogina.

Millised on Teie erialal hetkel kõige suuremad väljakutsed – nii arstide jaoks, aga teiselt poolt ka patsientide osas?

Eesmärk on pakkuda patsientidele igati tänapäevast kõrgtehnoloogilist kvaliteetset ravi kaasaegses töökeskkonnas ja arstidele konkurentsivõimelist töötasu. Samad väljakutsed ja võimalused kehtivad kogu meditsiinipersonali osas.

Samas peab toimuma keerukamat ravi vajavate patsientide tsentraliseerimine spetsialiseeritud oskuskeskustesse. Kuidas pakkuda kvaliteetset arstiabi läbi võrgustumise maakondades ja koostöö parandamine perearstidega. IT-arendused peavad toetama arstide igapäevast tööd ja patsienti puudutava  informatsiooni paremat kättesaadavust. Eesti vajab toimivat riiklikku meditsiinipoliitikat.

Mis Teile oma töös igapäevaselt kõige enam rõõmu valmistab?

See, kui patsiendid paranevad. Kirurgi rõõmustab alati see, kui ta saab edukalt hakkama keerulise operatsiooniga ning teha midagi uut ja suuremat võimalikult minimaalse traumaga ja patsiendi jaoks säilitada või taastada elukvaliteeti.

Rõõmu teeb ka see, kui tööle tulevad uued noored arstid, kelle silmis on sära ja sisimas tahe saada heaks arstiks. Nendega on lausa lust koos töötada ja kindlasti soosin nende arengut. Head meelt teeb see, et enamus nendest valib täna oma töökohaks Eesti. Kindlasti ei vasta tõele arvamine, et parimad lähevad tööle välismaale.