Jesse: huvi andmeanalüüsi vastu peab tulema raviasutustelt
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul eeldab digiandmete kogumiselt nende analüüsimisele ja patsiendikesksete lahenduste arendamisele edasi liikumine raviasutuste huvi raviprotsesse muuta.
Eestis on hakatud rääkima sellest, et digitaalsete terviseandmete kogumiselt tuleks edasi liikuda andmete analüüsimise ja sealtkaudu ravitulemuste mõõtmise, juhtimise ja parandamise juurde. Kui kaugel on ideed teostusest?
Mul ei ole kahtlustki, et kasutame täna juba olemasolevaid andmeid liialt vähe. Põhjuseid on siin mitmeid – andmete kasutusmugavus ühelt poolt, teiselt poolt aga ka see, et andmeanalüüs on eraldi töö ja seni on meie raviasutustes analüütiline võimekus olnud rohkem suunatud mujale, näiteks raviarvete ja haigekassa lepingu vastavuse jälgimisele ja sobitamisele. Andmekasutus, huvi analüüside vastu peavad tulema raviasutuste seest.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liikmena olen mitmel korral üles kutsunud sedasama insuldihaige raviteekonna kaardistust tegema esmalt Kliinikumi ja võrgustunud haiglate vahel, mis peaks võimalik olema, et selle alusel siis paremat ravikorraldust asutuste vahel teha. Head tulemust toovat raviprotsessi muutust peab juhtima raviasutuste seest, seda ei saa väljast ettekirjutustega peale suruda.
Teine oluline aspekt, mida peame arvestama, on vajadus jalad maas või vähemalt maa lähedal hoida plaanide tegemisel ning vaadata, et esimese otsa vedajad aeg-ajalt ka vaataksid üle õla, kas teised on järgi tulnud või vähemalt kui kaugele nad maha on jäänud ja kas üldse veel paistavad.
Meil on hulk digilahendusi, mis on otsustatud, aga poolikult rakendatud. Tervise Arengu Instituut koges eriti valusalt onkoloogide ja naistearstide poolt kauaoodatud sõeluuringute registrit tehes, kuidas oli tegelik seis raviasutuste infosüsteemidega – tegime registri, milles andmeedastus oleks pidanud olema vaid elektrooniline, kuid tegelikkuses pidi andmesisestust suures osas tegema käsitsi, sest osad asutused ei ole senini valmis kehtivate standardite alusel andmeid andma.
Mulle väga meeldib ütlus – "Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui tahad minna kaugele, mine koos". Tempo võib olla aeglasem, kuid kõik jõuavad kohale ja asi saab tehtud.
Kas milleski on juba kokku lepitud, mõni konkreetne eesmärk või kuupäev paika pandud?
Teeks enne ammu pooleliolevad asjad ära ja lunastaks jagatud lubadused, enne kui uusi asju ette võtame.
Kui ravitulemuste mõõtmist hakatakse tegema, siis millisest haigete rühmast alustatakse?
EHK juures tegutseb ravikvaliteedi nõukoda, kus on kokku lepitud terve rida kvaliteediindikaatoreid. Loogiline oleks, et valik tehakse nende hulgast ja arvestades ka haiguste olulisust inimeste toimetulekule tervisest tingitud probleemide korral. Teadaolevalt põhjustavad enim probleeme kõrgvererõhutõbi, mis on insuldi olulisim riskitegur, ja onkoloogilised haigused. Insuldiravi protsessi on ka lihtsam kaardistada, hallata ja muuta, kuna vähiravi puhul võivad otsustusprotsessid ja raviprotsessid sõltuda vähi paikmest.
Kas Eesti on valmis tervishoiu IT arendamiseks senisest rohkem raha eraldama? Kui suur on aastane eelarve praegu ja mida see hõlmab?
Eesti ei ole midagi abstraktset. Seni on riigieelarvest tervishoiule lisaraha saamine olnud vaevaline, tervishoiu IT-arenduste raha on tihedalt kogu muu tervishoiu rahaga. Haigekassa eelarves suureneb IT-komponent igal aasta vastavalt eelarve võimalustele, kuid lisasammude tegemiseks sellest ilmselgelt ei piisa. Seetõttu on sotsiaalministeerium otsinud ka teisi rahastamisallikaid.
TEHIKu 2018. aasta eelarve on 3,5 miljonit, millest riigieelarve vahendid moodustavad 1,7 miljonit, EL struktuurivahenditest 1 miljon ja Haigekassa eelarve kaudu rahastus 0,8 miljonit. Investeeringute maht kokku on 1,8 miljonit, teenuste ja infosüsteemide halduskuludeks 0,9 miljonit ja personali ning juhtimiskuludeks 0,8 miljonit.
