Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noored perearstid tegid oma avalduse Viljandi haigla asjus
"See otsus pani meid, noori perearste kasvava murega jälgima, kuidas esmatasandi tervisekeskuste nime all ehitatakse hooneid, mille sisus ei ole kõik olulised tervishoiu osapooled kokku leppinud," kirjutavad perearstid oma avalduses. "Lisaks jääb meie jaoks arusaamatuks, kuidas aitab uue Viljandi haigla ehitamine Viljandi maakonnas konkreetselt perearstiabi kvaliteeti tõsta ja patsientidele lähemale tuua. Samuti ei mõista me asjaolu, miks rahastab riik uue Viljandi haigla ehitamist esmatasandi tervisekeskuste ehitamiseks mõeldud vahenditest, kui Viljandi haigla on varasemalt väljendanud valmisolekut võtta kohustus kogu kompleksi rajamiseks oma ressurssidega. Toimunu põhjal on meile jäänud mulje, et riik on leidnud viisi, kuidas ehitada uus maakondlik haigla ilma riigieelarvelisi vahendeid kasutamata, kahjuks küll perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja kvaliteedi sisulise arendamise arvelt."
Seotud lood
Viljandi haigla rahataotlust hakatakse arutama pärast seda, kui on selge, milliseks kujuneb perearstide investeeringute vajadus.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tõi erinevaid tervisevaldkonnas pooleli olevaid projekte kommenteerides välja kogemustest õppimise vajadust.
Nii Viljandi kui ka Ida-Viru Keskhaigla on olnud pikalt investeeringute ootenimekirjas ja nende haiglate arendamisse panustab riik esmajärjekorras, ütles terviseminister Jevgeni Ossinovski 5. märtsil riigikogu istungil.
Möödunud nädalal asutasid noored perearstid oma ühingu. MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige Andres Lasni sõnul ajavad nad üldiselt küll Eesti Perearstide Seltsiga sama asja, kuid püüavad seejuures rohkem töötada selle nimel, et lähituleviku töötingimused Eestis oleksid noortele meelepärased.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele