Lasn: noorte perearstide häält kuulatakse
Möödunud nädalal asutasid noored perearstid oma ühingu. MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige Andres Lasni sõnul ajavad nad üldiselt küll Eesti Perearstide Seltsiga sama asja, kuid püüavad seejuures rohkem töötada selle nimel, et lähituleviku töötingimused Eestis oleksid noortele meelepärased.
Mis ajendas noori perearste oma ühingut looma?
Perearst-residendid on juba neli aastat järjest korraldanud peremeditsiini residentuuri suvepäevi ning selle aja jooksul sai meile järjest rohkem selgemaks, et oma ühingu alt on mugavam organiseerida kui ka näiteks meie koostööpartneritega läbirääkimisi pidada. Seetõttu tekkis umbes kaks kuud tagasi esmane mõte, et võiks asjaajamise lihtsustamiseks meie noorteliikumise ametlikuks muuta. Samuti on meie liikumise formaliseerimise taga mõistmine, et meie kui noorte perearstide häält kuulatakse isegi rohkem, kui seda tegelikult arvata võib – nagu igal pool mujalgi lääneriikides, on just noorte perearstide defitsiit, eriti maapiirkondades, väga aktuaalne probleem. Kavatseme seetõttu muuhulgas kindlasti kaasa rääkida selles, millises kohe-kätte-jõudvas tulevikus töötada soovime.
Kuidas erinevad teie eesmärgid ja tegevused Eesti Perearstide Seltsi (EPS) omadest, milles aga on kattuvused, kuivõrd tehakse koostööd?
Ajame EPSiga kindlasti sama asja, aga tõenäoliselt siiski natukene oma noorusliku organisatsiooni võtmes. Meist võib mõelda kui EPSi noorteliikumisest, kasvulavast, mille staatusest “välja kasvanud” liikmed kunagi tulevikus loodetavasti ka EPSi tegemistes igakülgselt kaasa löövad. Sellele aitab kindlasti kaasa nii praegune tihe koostöö EPSiga (paljud meie liikmed on ka juba praegu EPS liikmed) kui ka asjaolu, et oleme oma põhikirja sisse kirjutanud klausli, mis lubavad meie organisatsiooni asju ajada ainult perearst-residentidel või perearstidel, kellel on residentuuri lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat. Lisaks oma hääle Eestis kõlavaks tegemisele on meil plaanis ka taaselustada aastaid varjusurmas olnud Eesti esindatus Euroopa noorte perearstide Vasco da Gama liikumisel.
Mis on esimesed suuremad tööd, mis te tahate ühinguna ära teha?
Hetkel on meie organisatsioon nii värske, et meie juhatus ei ole jõudnud veel esimest korda pärast asutamiskogu isegi kohtuda. Hetkel on kõige aktuaalsem meie suvekooli korraldamine, mis toimub 7.-8. juunil ja kus seekord haritakse perearst-residente näiteks ortopeedia, pulmonoloogia, aga ka suuõõne haiguste valdkonnas. Kavatseme esimeste kohtumiste ja arutelude käigus meie suuremad probleemid ära kaardistada ning siis juba edasi vaadata, et kuidas nende lahendamisele läheneda.’
Kui palju on liikmeid praegu ja kui suureks loodate kasvada?
Asutajaliikmeid on 11 (Andres Lasn, Marta Velgan, Helena Grauberg, Elmira Mamedova, Tommi Ründal, Maili Jorro, Kristi Tamm, Triin Perkson, Helen Alter, Doris Mark ja Katrin Kurg) ning hetkel on juhatuses 5 liiget (Andres Lasn, Marta Velgan, Triin Perkson, Doris Mark ja Helena Grauberg). Hetkel on liitumissoovi avaldanud juba kahekohaline arv noori arste, kelle saame kõik meelsasti ka järgmisel juhatuse koosolekul vastu võtta. Nagu eelnevalt öeldud, siis meiega võivad liituda ainult perearst-residendid ja noored perearstid, kellel on perearsti kraadi kättesaamisest möödas vähem kui viis aastat. Selline kriteerium seab meie organisatsiooni aktiivliikmete arvule mistahes ajamomendil ette teoreetilise piiri (150-175 liiget), mistõttu väga suure liikmeskonna saavutamine pole meie jaoks eesmärk omaette.
