Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Viimase aasta jooksul oleme palju kokku puutunud olukorraga, kus teised tervishoiutöötajad ei tea, millised on Eestis õdede spetsialiseerumisvõimalused, tervishoiutöötajate registris õe kohta käivad kanded ning seosed omandatud hariduse ja karjäärivõimaluste vahel.

Eestis vastab õdede koolitus EL-i direktiividele ning on vastavalt tunnustatud. Õpe kestab 3,5 aastat ning lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi ning õe kutse saamisega. Juba üle 10 aasta on edasiõppimisvõimalused õdedel olemas viiel erialal.

Tervishoiu kõrgkoolides eriõena/õde-spetsialistina neljal eriala: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus. Tartu Ülikoolis õpitakse õendusjuhtimise- ja pedagoogika eriala (varasemalt kaks õppekava eraldi, nüüd üks).

Otsus nende erialade valikuks sündis sisuliselt juba 15 aastat tagasi. Vähetähtis pole tõik, et Eesti väiksust arvestades ei ole finantsiliselt võimalik ning hariduskorralduslikult mõistlik, tagada väljaõpet õdedele analoogselt arstlike erialadega ligikaudu 40 erialal. Tagades võimalused, piiratud ja puuduliku õdede arvu juures, õdede vabaks liikumiseks erinevate erialade vahel ning andes edasiõppimisel laiema alusbaasi, saavutame väikeriigi jaoks parema ning (kulu)efektiivsema tulemuse.

Oleme Eestis ümber korraldanud arstlikud kiirabid õe brigaadideks, pereõe iseseisvad vastuvõtud on muutunud patsientide jaoks igapäevaseks, koduõe visiitide vajaduse tõus jätkub.

Tänase 3,5-aastase kõrgharidusega õde saab tervishoiusüsteemis praktiliselt kõikjal töötada ning õde võib elu jooksul mitmeid kordi ümber spetsialiseeruda. Kuna õdede iseseisvate vastuvõttude ning iseseisvate teenuste hulk kasvab juba mitmel aastat hüppeliselt ning areng jätkub, siis on hädavajalik korrastada nii terminoloogiat kui seadusandlust.

Eesti Õdede Liit on teinud ettepaneku 28. veebruaril 2018. a "Õendusabi erialade määruse" uuendamiseks ning esitanud vastava dokumendi koos seletuskirjaga sotsiaalministeeriumile.

Täna kehtiv määrus on ajale jalgu jäänud ning ei kajasta enam neid erialasid ega valdkondi, mida on nimetatud juba teistes määrustes või teenuse loeteludes. Ühtlasi on tervishoiuasutustes kasutuselolevad terminid ühe ja sama asja kohta äärmiselt erinevad.

Näiteks osad lähtuvad arstlikest erialades (neuroloogaia õde), osad on kasutusele võtnud eestindatud nimetused (pediaatria versus lasteõendus), osad on leiutanud uued väljendid (jalaraviõde või stoomiõde). Nendest lahendusest pole mitmed päris korrektsed, kuna viitavad patsiendi probleemile. Kasutatav nimetus võiks aga viidata õe pädevusele ja/või valdkonnale. Inimlikult pole samuti meeldiv istuda kabineti ukse taga, mille nimetus viitab selgemalt patsiendi probleemile või haigusele.

Soovime olla avatud ja mõistetavad Euroopale, kus praegu mõeldakse eriõe pädevuste üle. Õe haridust reguleeriva direktiivi täitmine on jõukohane enamusele riikidest, kuid põhjustab siiski erinevaid probleeme praktika korraldamisel.

Eriõe ettevalmistus sõltub paljuski riikide rikkusest, võimalustest ning eripäradest või lihtsalt tervishoiupoliitilistest otsustest. Meilgi on aeg otsa vaadata õe ja eriõe mõistele, miinimumnõuete ning kutsestandardi küsimustele ning tervishoiuregistris info uuendamisele. Eelnimetatud regulatsioonides muudatuste tegemine peab toimuma paralleelselt, et segadus oleks võimalikult väike ning ükski inimene ei jääks n-ö asjaajamises hammasrataste vahele.

Just seetõttu on õdede liit viimasel aastal, määruse aruteludega paralleelselt tegelenud nii registri küsimustega kui ka õe ja eriõe miinimumpädevuste ning kutsestandardi otsustega. Oleme kaasanud ettevalmistatud määruse valmimisse nii haiglate õendusjuhte kui ka seltsingute inimesi, rääkimata EÕL volikogus tegutsevatest praktikutest. Õeskond on valmis muutusteks.

EÕL juhatuse liikmed on valmis võimalusel ja kokkuleppel tulema ning arutama tervishoiuasutustes kohapeal - miks ja mida muudame.

Oluline on, et tervishoiumaastiku tegevused, kvaliteedinõuded, terminoloogia, ettevalmistus jms oleks omavahel loogilises seoses ning mõistetav meist enamusele sh patsiendile. Loodame ühiselt nii sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja haigekassaga edasi liikuda selliselt, et järgmiseks aastaks on olukord selgem ning vajalikud uuendused jõustumas.