Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenidoonoriks soovib juba saada üle 25 000 inimese
Alates tänasest, 2. aprillist, kuni aasta lõpuni saab suuremates haiglates ja SYNLABis anda geeniproovi. 2. aprilli hommikuks oli veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee oma nõusoleku geenidoonoriks saamiseks allkirjastanud juba üle 25 000 inimese.
Seotud lood
Tulevikus peaks kõigi Eesti inimeste geeniandmed olema geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, leiab terviseminister Jevgeni Ossinosvki.
Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit eurot personaalmeditsiini arendamisse.
Minu arvamus on, et geeniandmete interpretatsioon ja tervisemeetmete tagasiside geenidoonoritele peab muutuma tervishoiuteenuseks, kirjutab onkoloog Peeter Padrik.
Eestlaste uuringu eesmärk on arendada, valideerida ja hinnata uusi geneetilist informatsiooni kaasavaid lähenemisi haigusriskide arvutamiseks ning nende kasutamiseks igapäeva meditsiinis.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele