Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 9. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liidu maades esineb 14%-l töötajatest vaimse tervise probleeme. Neist sagedamini mainiti stressi, depressiooni ja ärevushäireid. 19,8% naistel võrreldes 10,9% meestega on diagnoositud vaimse tervise probleeme.Vaimse tervise probleemid, sealhulgas depressioon, oli 2004. aastal olulisuselt kolmas kaotatud tervena elatud aastate allikas ja aastaks 2020 prognoositakse selle tõusmist olulisuselt teiseks haiguste allikaks. 4–10% elanikkonnast Euroopas põeb depressiooni oma eluea jooksul. Juba praegu moodustab depressioon 7,2% kõigist haigusdiagnoosidest ja sellega seotud haiguskulud on ligikaudu 96 miljardit eurot aastas. Vaimse tervise probleemidega seotud ülemaailmsed kulud oli 2017. aastal arvestuslikult 2,5 triljonit dollarit ja ennustatakse selle summa kasvu 6 triljonile aastaks 2030.Kulud on seotud vähenenud töövõimega, halvenenud suhetega, suurenenud kulutustega ravimitele ja vähenenud sissetulekutega. Majanduslikud kulud aastas on arvestuslikult 3–4% SKTst. Viiendiku kõigist kaotatud tööpäevadest Euroopas on põhjustanud ärevus- ja depressiivsed häired. 2016. aastal on 10% töötavast elanikkonnast puudunud töölt depressiooni tõttu ja keskmine puudutud tööpäevade arv oli 36.