10 aastat Tallinna hartast: ühine vastutus parema tervise eest
Koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) korraldab sotsiaalministeerium Tallinnas rahvusvahelise tippkohtumise, millega tähistatakse 10 aasta möödumist Tallinna harta vastuvõtmisest.
Tippkohtumise olulisim eesmärk on hoida tervisesüsteemide tugevdamise püüe Euroopas prioriteetsena ning kinnitada uuesti Tallinna harta ja selles sisalduvate kokkulepete järgimise olulisust, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp ministeeriumi blogis.
Milles seisneb Tallinna harta väärtus?
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni 53 riiki leppisid 2008. aastal kokku tervishoiu valdkonna ühistes väärtuses. Nende riikide seas oli ka Eesti, kes kinnitas, et võtab ühiselt teiste riikidega eesmärgiks juhinduda tervishoiupoliitikas hartas sõnastatud põhimõtetest. Riigid lubasid toetada ühiseid väärtusi – solidaarsust ja õiglust.
Tänapäeval ei ole vastuvõetav, et inimesed vaesuvad halva tervise tõttu, seepärast peab tervisepoliitika kujundamisel arvestama haavatavate elanikkonna rühmade vajadusi. Ühiselt võeti sihiks investeerida tervisesse, inimarengusse ja sotsiaalsesse heaolusse. Tervisesüsteemid ei tähenda üksnes arstiabi, vaid ka haiguste ennetamist, tervise edendamist ja jõupingutusi teiste poliitikavaldkondade mõjutamiseks, et terviseargumendid oleks arvesse võetud.
Harta seadis eesmärgiks muuta tervisesüsteemid inimesekeskseks, et need vastaksid paremini inimeste vajadustele, eelistustele ja ootustele, kuid tunnustas samas inimeste õigusi ja vastutust oma tervise ees. Hästi toimivad tervisesüsteemid aitavad parandada tervist ja päästa elusid. Et tervisesüsteemid toimiksid tulemuslikult ja saavutaksime mõõdetavaid tulemusi võtsid liikmesriigid vastutuse tervisesüsteemide toimise eest ning lubasid kaasata poliitika ja strateegiate väljatöötamisse ning elluviimise seotud sidusrühmi.
Harta väärtused puudutavad kõiki riike, meie erinevustest sõltumata
Harta allkirjastamine 2008. aastal oli ajalooline sündmus, sest nii nagu ka täna, olid tollel ajal tegelikult erinevate riikide probleemid ja võimalused väga erinevad. Seda enam saab hinnata harta väärtust, kuna see esindab liikmesriikide ühiseid eesmärke, sõltumata võimalustest. Kõik harta allkirjastanud riigid tol hetkel olid valmis võtma vastutuse selle eest, et hartas kokkulepitu saaks ka ellu viidud. Harta ise oli küll üldine ja väärtusi sõnastav dokument, kuid ometi pani selle allkirjastamine aluse tõsisele tööle, kuna iga riik võttis kohustuse tugineda nendele väärtustele tervishoiupoliitika kujundamisel.
Tallinna hartat allkirjastades kinnitasid kõik 53 riigi terviseministrid, et kõige olulisem on teha inimeste elu paremaks ja oli veendumus, et hästi toimivad tervisesüsteemid on alus meie inimeste ja riikide edukuseks ja jõukuseks. Seetõttu rõhutati, et ennetustöö ja targad investeeringud tervisesüsteemi on vajalikud ning vähemalt sama vajalik on teha koostööd kõigi teiste sektoritega, mis tervist mõjutavad.
Eesti on olnud Tallinna Harta väärtuste kandja
Tänaseks võime öelda, et oleme oma eesmärkides kümme aastat tagasi seatud suunda säilitanud. Eeldusest, et lisaraha tugevdab meie solidaarse tervishoiu mudelit, toob inimestele parema tervise ja suurendab ühiskonna võrdsust lähtusime ka viimase tervishoiu rahastamise reformi elluviimisel. Lisaks oleme astunud samme, et vähendada inimeste omaosalust tervishoiuteenuste eest tasumisel, et kaitsta inimesi suurte ravikulude eest.
Hartas rõhutatud märksõnad, nagu läbipaistvus ja efektiivsus, on Eesti jaoks olnud olulised eesmärgid kõikides tervishoiureformides. Ja tervisesüsteemide tulemuslikkuse mõõtmiseks oleme algatanud mitmeid programme nii perearstidele kui ka haiglatele. Ning ka uues rahvastiku tervise arengukavas plaanime võtta fookusesse just inimkesksuse – ühe harta põhiväärtustest. Seega eesmärk on muuta senist fookus haigustelt ja nende diagnoosimiselt inimese ja tema tervise vajadustest lähtumisele.
Tallinnas toimuvale tippkohtumisele on tulemas enam kui 250 osalejat, sh terviseministrid, tervishoiu valdkonna arvamusliidrid kogu Euroopast. Euroopa riikide suur huvi ja kõrgetasemeline esindatus annab kinnitust, et Euroopa peab oluliseks jätkata väärtuspõhise tervisepoliitika kujundamist ja nii ka Eesti. See paneb kogu meie tervishoiusüsteemile ka ühise vastutuse nende väärtuste poole püüelda.
