Pika kriisi korral jäävad haiglad vältimatu abiga hätta
Riigikontrolli audit näitab, et haiglad ega kiirabi ei suuda pikemaajalise kriisi korral osutada vältimatu abi teenust, kuna sõltutakse elektrist, küttest, veest jms, mille autonoomseks tagamiseks investeeringute tegemine igal asutusel eraldi on ebamõistlikult kulukas.
Riigikontroll keskendus hädaolukorra riskide analüüsi ja nende maandamise protsessile järgmiste sündmuste näitel: massiline korratus, äkkrünnak, pantvangi võtmine, ulatuslik küberintsident, tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi. Need on sündmused, mis võivad saada alguse kellegi kuritahtlikust tegevusest ning on ohuks riigi sisejulgeolekule.
"Teame, et maailmas ei alga konfliktid sõja kuulutamisega, vaid kõik hakkab pihta pigem varjatult, sisejulgeolekut ohutavate sündmustena. Selle taustal on selge, et laiapõhjalisest riigikaitsest rääkides ei saa sisejulgeolekut ohustavaid sündmusi käsitleda riigikaitsest eraldi," ütles auditijuht Meelis Peerna.
Audit tõi välja, et päriselus toimetavad asutused paljuski veel eraldiseisvalt, üksteise tegemistest teatakse vähe, seetõttu tehakse ka ebamõistlikku topelttööd ning kokkuvõttes kannatab seeläbi laiapõhjaline riigikaitse.
Lahendus peaks tulema kahe aasta jooksul
Auditi üks peamiseid tähelepanekuid oli, et vältimatut abi osutavate tervishoiuasutuste (haiglad ja kiirabi) seas on neid, kes ei ole suutelised kriisisituatsioonis oma teenust piisava aja jooksul iseseisvalt osutama.
Vältimatu abi osutamine haiglate ja kiirabi poolt sõltub muudest elutähtsatest teenustest (elekter, küte, vesi jms), mida mitmed tervishoiuasutused ei ole valmis ise piisavalt pika aja jooksul tagama.
Lisatakse, et puudujäägid elutähtsa teenuse pakkujate iseseisvas võimekuses oma toimepidevust tagada on olnud teada nii sotsiaalministeeriumile, terviseametile, siseministeeriumile kui ka teistele elutähtsa teenuse osutamise korraldajatele. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et sotsiaalministeerium peab probleemi lahendama 2020. aastaks, kuid puudub selgus, kuidas seda rahastada või kulusid jaotada.
Positiivsena tuuakse auditis välja, et aasta tagasi jõustunud hädaolukorra seadust rakendatakse järk-järgult, koostatakse mitmeid rakendusakte ning auditis hõlmatud ministeeriumid ja muud asutused ei eita probleemide olemasolu.
