Autor: Triin Tabur • 21. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Pika kriisi korral jäävad haiglad vältimatu abiga hätta
Kiirabi.
Foto: Raul Mee/ÄP
Riigikontrolli audit näitab, et haiglad ega kiirabi ei suuda pikemaajalise kriisi korral osutada vältimatu abi teenust, kuna sõltutakse elektrist, küttest, veest jms, mille autonoomseks tagamiseks investeeringute tegemine igal asutusel eraldi on ebamõistlikult kulukas.
Riigikontroll keskendus hädaolukorra riskide analüüsi ja nende maandamise protsessile järgmiste sündmuste näitel: massiline korratus, äkkrünnak, pantvangi võtmine, ulatuslik küberintsident, tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi. Need on sündmused, mis võivad saada alguse kellegi kuritahtlikust tegevusest ning on ohuks riigi sisejulgeolekule.