Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geeniproove on kogunenud juba peaaegu 70 000
Vaatamata suvisele madalseisule on Geenivaramu geeniproovide kogumise projekt nüüdseks hoo taas üles saanud ja rohkem kui 80 000 inimest oma nõusoleku andnud ning vereproove laekunud ligi 70 000.
Riigikogus oli täna esimesel lugemisel 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt on haigekassa eelarves järgmisel aastal ette nähtud lisaraha 180 miljonit eurot.
Vereproovide kogumise tempo projekti raames, millega soovitakse Eesti geenivaramusse koguda 2018. aastal kuni 100 000 inimese andmed, järjest tõuseb, kinnitas geeniteadlane Lili Milani.
Eesti Geenivaramu ja TÜ genoomika instituudi direktor Andres Metspalu rääkis Eesti kardioloogide seltsi konverentsil “Ateroskleroos ja selle tagajärjed” geenivaramust ja selle kasutamise võimalustest tervishoius.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.