Foto: Scanpix/ PantherMedia

Eriarstiabi riigihanke tulemuste üle käivate vaidluste tõttu ei ole haigekassal tõenäoliselt veel paari kuu jooksul võimalik sõlmida lepinguid eratervishoiuasutustega teenuste ostmiseks kolmel erialal Harju piirkonnas ja kolmel Tartu piirkonnas. Seniks antakse neis piirkondades juhte juurde haiglavõrgu arengukava haiglatele.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv selgitas eilsel pressitunnil, et tulenevalt mullu jõustunud uuest riigihangete seadusest peab haigekassa nüüdsest täiendavaid eriarstiabi teenuse osutajaid haiglate kõrvale otsima riigihankega. Sellisel moel lepingupartnerite otsimine on uus kogemus kõigile osapooltele.

Eratervishoiuasutuste vahel läks riigihankega jagamisele 6,9% haigekassa eriarstiabi eelarvest, s.o 46 miljonit eurot. Pakkumisi laekus 132 pakkujalt ja kokku tehti 337 pakkumust. Kvalifitseerusid need teenusepakkujad, kellel ei olnud kehtivat maksuvõlga ega kriminaalkaristust, kellel oli kehtiv tegevusluba ning kelle oli 2017. aastal netokäive, st pakkuja oli tervishoiuteenuseid varem osutanud. Pärast tulemuste välja kuulutamist esitati 29 vaiet, millest 17 üle vaidlus veel kestab.

Haigekassa partnerihalduse osakonna juhataja Marko Tähnase sõnul oli hankes välja kuulutatud 98 “lepingurida“. Neist 61-l oli leping eilse päeva seisuga ootel ning viiel allkirjastatud. Ajakirjaniku küsimusele, kas need lepingud kehtivad või ei, arvestades seda, et rahandusministeeriumi hinnangul ei tohiks ühtki lepingut sõlmida enne, kui vaidlused on lahendatud, vastas Parv kindlalt, et lepingud kehtivad. 

Ta selgitas, et kui tavapäraselt on hange üks teenus, millele kõik konkureerivad, ja tekib üks pingerida, siis antud juhul on tegu 98 ostuga. Nende 98 ostu otsustamiseks tekib ka 98 pingerida. „Hetkel oleme lähtunud sellest, et kui on esitatud mingi vaidlus ühe konkreetse eriala ühe konkreetse sihtpunkti kohta, siis selle pingerea menetlus on peatatud ja ootame ära riigihangete vaidluskomisjoni otsuse. Samas oleme seisukohal, et kõikide teiste otsustega saame edasi minna, sest vaidlus ühe pingerea üle ei mõjuta otsuse tegemist teistes pingeridades,“ selgitas Parv haigekassa seisukohta. Parve sõnul on ka rahandusministeerium tunnistanud, et tegemist on eripärase hankega ja ka rahandusministeeriumile on uus kogemus teha sellist hanget sellises mahus ja sellise protsessiga.

Seega üks osa otsuseid on tehtud ja lepingud välja saadetud. „Samas teame, et meil jääb ülesse mitmeks nädalaks, võib-olla kauemaks, kolme eriala hankeotsus Harjumaal ja kolme eriala hankeotsus Tartus,“ rääkis Parv.“ Oleme hetkel pöördunud HVA haiglate poole, et osta nendelt juurde täiendavaid ravijuhte, et nad täidaks selle tühimiku, et kui inimesed täna neil 3+3 erialal tahavad pöörduda arsti juurde, siis oleks haiglates avatud täiendavad vastuvõtud. TÜ Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla on pakkumise vastu võtnud ning nõus meid 2-3 kuud aitama.“

Nimetatud kolm eriala Harju piirkonnas on uroloogia, ortopeedia, ja üldkirurgia ning Tartus kardioloogia, oftalmoloogia, ja günekoloogia.

Järjekorrad ostetakse ära

Senistelt lepingupartneritelt, kellega lepingut ei pikendata, on haigekassa lubanud ravijärjekorrad ära osta. Möödunud reedel saatis haigekassa neile välja kirjad, milles palub asutustel esitada isikuliselt info nende juurde ravile ootavate inimeste kohta. Parv lubas, et selles osas, kui pikk järjekord kokku ostetakse, ollakse võimalikult paindlikud, kuid üldiselt on plaan osta ambulatoorses ravis kuue kuu, statsionaarses ja päevaravis aastased järjekorrad.

Parv tõdes, et kõikidel eraraviasutustel on tähtajalised lepingud ning sellega peab harjuma: leping võib jätkuda, leping võib jätkuda senisest väiksemas mahus ja leping võib ka lõppeda. „Hankekonkursi pluss on see, et anname võimaluse uutel tulijatel tulla ja senistel partneritel uute teenustega tulla. Ja meil on väga head kogemused, kus uus tulija on patsientide poolt hästi omaks võetud ja turule jäänud,“ ütles Parv.

Hankeid tuleb veel

Parve sõnul on haigekassal plaanis korraldada veel 4-5 täiendavat hanget üksikutes sihtpunktides ja erialadel, kus hange ei õnnestunud: pakkumisi ei tulnud või pakkuja ei kvalifitseerunud, kuna ta ei saanud riigihanke dokumentatsiooniga hakkama.

Teada on ka vähemalt üks olukord, kus võib vaja olla teha eriteenuse hange. „Rääkides näiteks dr Kai Noorest, kes ei osutunud valituks, kuid kellel on patsientide rühm, kellele ainult tema teenust osutab: need on keratokoonusega patsiendid. Kui me ei leia nendele patsientidele teenuse osutajat HVA haiglatest, siis siin on võimalik olukord lahendada kuulutades välja spetsiaalne hange,“ ütles Parv.

Ta tõdes, et kuigi pakkumuste hindamise aluseid oli seekord oluliselt uuendatud, on tulevikus väljakutse muuta neid veelgi selgemaks.