Huvi meditsiinikirjanduse vastu viis arstiteaduskonda
Kui mõnele arstile on noorena elukutsevalikuks inspiratsiooni andnud näiteks lähedase haigus, siis kirurg Feliks Rõivassepa huvi meditsiini vastu tekkis küll noorelt, aga teisel põhjusel.
Kuigi ta on nüüdseks Valga haiglas üldkirurgina tegutsenud juba üle 30 aasta, on tema juured veidi ida pool, kirjutas Lõuna-Eesti Postimees.
Ta sündis Räpinas, aga kolis vanematega peagi viimaste sünnipaika endisele Petserimaale, kus möödus teadlik lapsepõlv. Suviti aga sai oldud vanaema juures Veriora kandis, kus ühel hetkel likvideeriti kohalik raamatukogu.
Sealt sattus talle esimest korda kätte meditsiinikirjandus. Eeskujusid suguvõsas seejuures meditsiini poolel polnud. Rõivassepa ema oli põllutööline ja isa juhtis kirikukoori. "Mäletan, et keskkoolis sai meditsiinikirjandust hakatud uurima. Konspekteerisin mitu kladet täis. Keskkoolis olin selle mõttega juba harjunud, et tuleb meditsiini õppida."
Maakonnahaiglas peab olema multitalent
"Kirurgi töö tulemust näed küllaltki ruttu. Teed operatsiooni ära ja näed, et inimene hakkab paranema. Kus invasiivset sekkumist ei ole, peab resultaati kauem ootama," selgitab mees erialavalikut.
Peale arsti töö juhib ta kogu Valga haigla kirurgiaosakonda. Arstina jäävad tema valdkonda nahakasvajad, kõhuõõneoperatsioonid, traumahaavad, luumurrud. Maakonnahaiglas ei saa mööda ka peenematest organitest. "Oleme siin ka südamelihast õmmelnud."
Kirurgia peab Valka jääma
Haigla tulevikule vaadates on arst aga entusiastlik. "Valga haigla oli, on ja jääb. Selge see, et sünnitusosakonna sulgemine tekitas kogukonnale muret. Minu nägemus on, et kirurgia peab jääma. Kogukonnale on see väga tähtis, et kohapeal saaks vajalikku abi," ütleb Rõivassepp.
Ta lisab, et vajalik oleks Lätist pärit patsientide parem ligipääs haiglale, mis aga nõuab riikide kokkulepet rahastuse asjus.
Täismahus artikkel Lõuna-Eesti Postimehes.
