Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pideva glükoosimonitooringu lisaväärtus
Kodustes tingimustel glükomeetriga veresuhkru mõõtmine ei pruugi anda adekvaatset ülevaadet nii hüpo- kui ka hüperglükeemiliste episoodide esinemisest, kuna pisteline mõõtmine võib toimuda just siis, kui antud momendid on täpselt möödunud.
Novembris Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sisekliiniku aastakonverentsi (XVI) üks paljudest esinejatest oli ITK endokrinoloog Jekaterina Haritonova. Arst andis ülevaate pidevast glükoosimonitooringust (ingl k continous glucose monitoring, CGS) tulenevast lisaväärtusest.
Glükomeetrite kasutamisel on peaaegu 40 aastane ajalugu, kuid laborimeetodiga võrreldavat täpsust seni saavutatud ei ole. Nii ongi glükomeeter jäänud abivahendiks diabeedi ravi jälgimisel ja kiire glükeemia määramisel, kuid mitte diabeedi diagnoosimisel.
Uuest aastast hakkab haigekassa senisest enam hüvitama diabeetikutele vajalikke meditsiiniseadmeid, sealhulgas laienevad soodustused insuliini pumpravi kasutavatele lastele. Lisaks hüvitatakse senisest suuremat valikut ortopeedilisi ja stoomihooldustooteid, haavasidemeid ning lümfitursete raviks vajalikke tooteid.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.