Pideva glükoosimonitooringu lisaväärtus

Kodustes tingimustel glükomeetriga veresuhkru mõõtmine ei pruugi anda adekvaatset ülevaadet nii hüpo- kui ka hüperglükeemiliste episoodide esinemisest, kuna pisteline mõõtmine võib toimuda just siis, kui antud momendid on täpselt möödunud.

Novembris Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sisekliiniku aasta­konverentsi (XVI) üks paljudest esinejatest oli ITK endokrinoloog Jekaterina Haritonova. Arst andis ülevaate pidevast glükoosimonitooringust (ingl k continous glucose monitoring, CGS) tulenevast lisaväärtusest.

Haritonova alustas oma ettekannet ülevaate andmisega veresuhkru monitooringu erinevatest võimalustest ning nendega kaasnevatest plussidest ja miinustest. Laialdasemalt on kasutusel kodune veresuhkru jälgimine glükomeetriga, glükoliseeritud hemoglobiini (HbA1c) taseme määramine laboratoorselt ning järjest enam patsientide hulgast kasutust leidev veresuhkru pidev monitooring.

HbA1c on glükoosi sisaldust erütrotsüütides ning peegeldab keskmist veresuhkru väärtust viimase kolme kuu jooksul. Tegemist on laboratoorse näitaja, mis võimaldab küll objektiivselt hinnata, kas antidiabeetiline ravi on efektiivne, aga ei kajasta igapäevast hüpo- ega hüperglükeemiat (sh pre- või postprandiaalselt) ning ei ole usaldusväärne raseduse, aneemia, rauapuuduse ja erinevate hemoglobinopaatiate korral.

Kodustes tingimustel glükomeetriga veresuhkru (ingl k self-monitoring of blood glucose, SMBG) mõõtmine on rohkem kasutusel I tüüpi diabeedi (T1DM) korral – tegevuse eesmärk on aidata tagada terve organismiga sarnane veresuhkru kõikumine, vältida hüpoglükeemiaid ja hoida ära diabeedi tüsistustet teket.

T1DM esinemise ja SMBG kasutamise korral jääb veresuhkru mõõtmiste arv päevas 6–10 vahele, hüpoglükeemia tajumatuse korral veel sagedamini (>10 korra päevas), II tüüpi diabeedi (T2DM) korral (kui kasutatakse insuliini ja/või sulfonüüluurea preparaate) aga tavaliselt 4–6 korda päevas.

Patsiendi motivatsioon on oluline

SMBG miinus ongi sage käsitsi mõõtmise arv kui ka asjaolu, et selline pisteline enesekontroll ei pruugi anda adekvaatset ülevaadet nii hüpo- kui ka hüperglükeemiliste episoodide esinemisest, kuna pisteline mõõtmine võib toimuda just siis, kui antud momendid on täpselt möödunud.
CGM kujutab endast veresuhkur jälgimise süsteemi, mis võimaldab interstitsiaalvedeliku ruumist veresuhkruväärtust reaalajal numbrilist ja graafiliselt mõõta ja jälgida.

CGM on professionaalne ja personaalne ehk patsient kannab sensorit, mis saadab veresuhkruväärtused reaalajas vastuvõtja ekraanile (näiteks nutitelefon, tahvel-, süle- või lauaarvuti) selleks, et patsiendil oleks vajadusel kohe võimalik reageerida hüpo- või hüperglükeemia episoodile. CGM eeliseks on sage (iga 1–3 minuti tagant) ja automaatne veresuhkru mõõtmine, mis võimaldab jälgida nii veresuhkru trendi suunda kui ka selle ajas muutumise kiirust. CGM on sageli kasutsel insuliinpumba või insuliini süstmise skeemil diabeetikutel ning eriti soovitatav on CGM kasutada nendel juhtudel siis, kui patsient ei taju hüpoglükeemiaid, esineb raske hüpoglükeemia kõrge risk (sh rasedad) ja/või patsient on kõrgintensiivsel insuliinraviskeemil.

Haritonova tõi välja, et eduka CGM kasutamise eeldus on patsiendi enda motivatsioon, lähedaste toetus ning ka patsiendi teadmised ja oskus tõlgendada veresuhkru muutumisi. Hetkel on kasutamisel Free Style Libre® (Abbot), Dexcom 65® (Dexcom) ja Enlite® (AB Medical) CGM-sensorid, millest viimase Eestisse tarnimist oodatakse juba lähiajal.

CGM mõõtmise täpsus on suurim normoglükeemia korral (4–10 mmol/l), täpsus väheneb aga madalate veresuhkurtasemete juures ning eriti, kui langus on toimunud kiiresti (

Erinevate uuringute alusel on siiski näidatud, et CGM aitab võrreldes SBMGga vähendada hüpoglükeemia episoodide arvu, langetada paremini HbA1c-taset ning monitoorida veresuhkrutaset ka une ajal.

CGM sobib seetõttu eriti hästi ka sportliku eluviisiga T1DM patsientidele sh sportlastele, kelle jaoks on optimaalse veresuhkrutaseme säilitamine hüpoglükeemia episoodide vältimiseks eriti oluline.

Lisa kommentaar

  • Andres lasn, peremeditsiini resident

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.