Autor: Meditsiiniuudised • 13. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Mida teha alternatiivse meditsiiniga?
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Evamaria Elisabet Keränen
Foto: erakogu
Arsti eesmärk parimat ravi pakkuda ebaõnnestub, kui ravisoostumus ei ole tagatud arsti ja patsiendi omavahelise koostööga. Alternatiivmeditsiini pakkuvad inimesed on head suhtlejad ja kuulavad patsiente hoolikalt, mistõttu patsientide usk protseduuri kasvab ja platseebo töötab, kirjutab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Evamaria Elisabet Keränen.
Tõenduspõhise meditsiiniga puutume kokku alates arstiõppe algusaastatest, kui õpime kriitiliselt analüüsima artiklite tulemusi ning uurime peremeditsiini praktikumis, milline on rahvameditsiini tegelik efektiivsus. Eetikatunnis analüüsime juhtumeid, kus vanad looduslikud ravimeetodid on patsientidele ohtlikuks osutunud. Räägime vaktsineerimisest peaaegu igal kursusel ja näeme ka vahel haiguseid, mida vaktsineerimisega ennetada on võimalik. Kogu arstiõpe on ehitatud üles tõenduspõhisele meditsiinile andes tulevastele arstidele vajalikud teadmised ja oskused selle kasutamiseks.