Selle nädala lõpus kogunevad Balti uroloogid tippsündmusele, kui toimub Balti Uroloogide VI Kongress. Küsimustele vastab Eesti uroloogide seltsi president Andres Kotsar.
Pildil Eesti uroloogid mullusel konverentsil Lätis. Vasakult Andres Kotsar, Maris Niibek, Mihhail Kovtun, Teesi Sepp, Rauno Okas, Indrek Alas.
  • Pildil Eesti uroloogid mullusel konverentsil Lätis. Vasakult Andres Kotsar, Maris Niibek, Mihhail Kovtun, Teesi Sepp, Rauno Okas, Indrek Alas.
  • Foto: Uroloogide selts
1. Mille poolest erineb selle aasta kongress eelmistest?
Käesoleva aasta pearõhk on uroloogilisel onkoloogial ja samuti miniinvasiivsel kirurgial. Lisaks state-of-art ettekannetele on kongressile vastu võetud ka 82 posterettekannet originaalteadustöödega, millest suurim osa on just Baltimaade enda uroloogide teadustööd. Samuti on selle aasta kongressil üks sessioon põhendatud uroloogilises töös ette tulevatele juriidilistele aspektidele, mis Eestis hetkel patsiendi ja vastutuskindlustuse loomise kontekstis on väga aktuaalne.
2. Kuidas kongress korraldatud on ja kes osalevad?
Nii koventsionaalne laparoskoopiline kui ka robotkirurgia on kuumad teemad, samas kui tõesti võtta aluseks vaid viimased kolm aastat, siis kirurgilises tehnikas väga maailmapilti kõigutavaid muutusi tulnud ei ole. Areng miniinvasiivse kirurgia ja samuti organeid säästva kirurgia suunas siiski on pidev. Oluline areng on toimunud pigem haiguste diagnostikameetodite. Mainigem siinkohal näiteks eesnäärme MRT fusioon biopsiate ning PSMA PET/CT kasutusele võtmist ka Eestis, samuti uroonkoloogilise haiguste raviks vajaliku uute ravimite kättesaadavuse tekkimist.
7. Millise tasemel on Eesti uroloogia Balti- ja Põhjamaadega võrreldes? Kas me võime millegi üle eriti uhked olla?
Põhiasjades oleme Eestis täiesti konkurentsivõimelised. Peamiste ja enamlevinud uroloogiliste muredega patsient saab Eestis kindlasti sama head ravi kui mujal Balti- ja Põhjamaades. Samas Põhjamaades juba laialdaselt levinud operatsioonirobotit Eestis veel ei ole. Samuti peab tunnistama, et endiselt on vahe teatud kallite uroonkoloogiliste ravimite kompenseeritavuses patsiendi jaoks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:08
Lastegastroenteroloogide soovitused: kuidas leevendada lapse kõhulahtisust
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele