Balti uroloogide tippsündmus toimub Tallinnas

Selle nädala lõpus kogunevad Balti uroloogid tippsündmusele, kui toimub Balti Uroloogide VI Kongress. Küsimustele vastab Eesti uroloogide seltsi president Andres Kotsar.

Pildil Eesti uroloogid mullusel konverentsil Lätis. Vasakult Andres Kotsar, Maris Niibek, Mihhail Kovtun, Teesi Sepp, Rauno Okas, Indrek Alas.

Foto: Uroloogide selts

1. Mille poolest erineb selle aasta kongress eelmistest?

Käesoleva aasta pearõhk on uroloogilisel onkoloogial ja samuti miniinvasiivsel kirurgial. Lisaks state-of-art ettekannetele on kongressile vastu võetud ka 82 posterettekannet originaalteadustöödega, millest suurim osa on just Baltimaade enda uroloogide teadustööd. Samuti on selle aasta kongressil üks sessioon põhendatud uroloogilises töös ette tulevatele juriidilistele aspektidele, mis Eestis hetkel patsiendi ja vastutuskindlustuse loomise kontekstis on väga aktuaalne.

2. Kuidas kongress korraldatud on ja kes osalevad?

Baltimaade uroloogide kongressid toimuvad iga kord erinevas Balti riigis, Eestis vastavalt iga kolme aasta tagant. Kongress toimub tihedas koostöös Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooniga ja osavõtjaid on selle tõttu märkimisväärsel määralt ka Balti riikidest väljastpoolt.

3. Kui palju on delegaate, milliseid riike esindavad lektorid?

Kokku on konverentsile oodata osalema üle 300 kolleegi. Välislektoreid, kes on Euroopa uroloogia tippeksperdid, on tulemas mitmeid. Nendest tuntumad kindlasti S. Shariat ja G. Janetschek Austriast, J. Palou Hispaaniast, J. O. R Sonksen ja J. L. Vasquez Taanist.

4. Millised ettekanded on seekord Eesti uroloogidelt ja kes neist üles astuvad?

Valdav osa kongressi ettekannetest on meie oma Balti kolleegide poolt. Eestist on ettekanded peaaegu kõikitelt suurematelt uroloogiakeskustelt. Käsitletakse nii eesnäärme vähi kui ka eesnäärme healoomuliste patoloogiatega seonduvat. Samuti uusi diagnostikameetodeid. Oluline rõhuasetus on ka analüüsida ja esitada Eesti haigestumustrende ja oma ravitulemusi võrreldes teiste Balti riikidega ja ka Põhjamaadega.

5. Milliseid ettekandeid ise kõige suurema põnevusega ootate?

Äärmiselt huvitav saab olema Euroopa uroloogide assotsiatsiooni koolituskeskuse (European School of Urology) poolt kongressi ajal läbiviidav ülemiste kuseteede uroteliaalse vähi kursus. Käitlusele tulevad väga keerukat ja komplekset ravi vajav patoloogia. Samuti on kindlasti köitev iga riiki esindava uroloogia residendi omavaheline võistlus, mida hindab samuti rahvusvaheline kohtunike kogu. Peab mainima, et eelmisel aastal tõi võidu koju Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav doktor Taavi Põdramägi.

6. Võrreldes eelmise kongressi toimumisega aastal 2016 – mis on uroloogias juhtunud, muutunud ravis või diagnoosimises?

Nii koventsionaalne laparoskoopiline kui ka robotkirurgia on kuumad teemad, samas kui tõesti võtta aluseks vaid viimased kolm aastat, siis kirurgilises tehnikas väga maailmapilti kõigutavaid muutusi tulnud ei ole. Areng miniinvasiivse kirurgia ja samuti organeid säästva kirurgia suunas siiski on pidev. Oluline areng on toimunud pigem haiguste diagnostikameetodite. Mainigem siinkohal näiteks eesnäärme MRT fusioon biopsiate ning PSMA PET/CT kasutusele võtmist ka Eestis, samuti uroonkoloogilise haiguste raviks vajaliku uute ravimite kättesaadavuse tekkimist.

7. Millise tasemel on Eesti uroloogia Balti- ja Põhjamaadega võrreldes? Kas me võime millegi üle eriti uhked olla?

Põhiasjades oleme Eestis täiesti konkurentsivõimelised. Peamiste ja enamlevinud uroloogiliste muredega patsient saab Eestis kindlasti sama head ravi kui mujal Balti- ja Põhjamaades. Samas Põhjamaades juba laialdaselt levinud operatsioonirobotit Eestis veel ei ole. Samuti peab tunnistama, et endiselt on vahe teatud kallite uroonkoloogiliste ravimite kompenseeritavuses patsiendi jaoks.