Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
HIV tegelikku riskirühma ei testita piisavalt
Eestis on HIV-sse nakatumise näitajad püsinud juba aastaid ühed Euroopa Liidu suuremad. HIV-d iseloomustab pikk sümptomiteta haiguskulg, nii et inimene võib enese teadmata olla kaua aega viirusega nakatunud. Tartu Ülikoolis on valminud doktoritöö, milles analüüsiti HIV esmashaigestumust Eestis. Uuringutest selgus, et kolmandik inimestest on nakatunud hiljuti ning suurem osa esmasdiagnoositutest elab Tallinnas ja Ida-Virumaal, mistõttu soovitatakse neis piirkondades märkimisväärselt rohkem rakendada varast testimist.
Seotud lood
Eestis tehakse võrreldes muu Euroopaga väga palju HIV-teste, kuid valedele inimestele. Nii testitakse rasedaid kaks korda, samas kui HIV-sse nakatuvad rohkem mehed.
Eestis on langustrendis HIV levik, samas 40% juhtudest jääb selgusetuks, kuidas inimene nakkuse sai. Homoseksuaalsed suhted ja narkomaania on juba põhjusena vähetähtsal kohal.
HIV-i nakatumist ennetada aitava ravimi Truvada patent kaotas Eestis kehtivuse veebruari keskpaigas, kuid vaatamata nõudlusele pole jõudnud turule ühtegi selle odavamat koopiat.
Eestis on HIViga nakatumine püsinud viimastel aastatel umbes 200 uue nakkusjuhu juures aastas, ent see on Euroopa riikidest endiselt üks kehvemaid näitajaid 100 000 elaniku kohta.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele