Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Haigla projekt ootab rahastamisotsuseid
400 miljonit eurot maksva Talllinna Haigla rajamiseks vajab Tallinn tuge nii riigilt kui Euroopa Liidult. Linn ise peab oma osa tasumiseks ilmselt laenu võtma.
Valitsuskabinet arutas eilsel istungil Tallinna Haigla rajamise põhimõtteid ning andis rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile ülesande analüüsida finantsvõimalusi.
Riigi kava vaadata lähiaastatel üle kogu Eesti eriarstiabi struktuur loksutab lõplikult paika ka uue Tallinna Haigla tegevusmahud ning selle, mitu haiglat üldse saab Tallinnas olema.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder allkirjastavad täna koostöölepe Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks.
Kui mõlemad Tallinnas asuvad suurhaiglad saavad tulevikus ka ametlikult võrdse staatuse, loob see aluse sisuliseks koostööks, mitte suure ja väikese venna pidevaks vägikaikaveoks. See on meie kõigi, aga eelkõige patsientide huvides, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.