Autor: Aet Trisberg • 11. veebruar 2020

Apteegireform võimaldab jokk-skeemi

Apteegireformi eesmärk on tagada apteekide sõltumatus hulgimüüjatest, aga aprillis jõustuv seadus ei keela hulgimüüjatega koostööd frantsiisi alusel. See võimalus leiab ka kasutust.

Veerenni apteek Tallinnas kuulub proviisor Ene Bötkerile, kuid kannab läbi frantsiisikoostöö Südameapteegi tunnusmärke.
Autor: Raul Mee

Frantsiis on igati seaduslik ja neid kasutavate apteekide juhatajatega suheldes selgub, et kindla hulgimüüja küljes ei hoita neid piitsa meetodil, vaid hulgimüüjale soodsa tarneprotsendi eest pakutakse hoopis präänikut. Seega oleks proviisorid justkui vabad kaupa tellima, kuid eraettevõtjast proviisorile on igal juhul kasulikum tellida võimalikult suur protsent n-ö enda hulgimüüja käest.

Eestis tegutseb turunduslepingute alusel neli apteegiketti – Apotheka, Südameapteek, BENU ja Euroapteek. Ravimiameti andmetel kasutab 93% Eestis tegutsevatest apteekidest apteegiteenuse osutamisel ühte neist kaubandus- või turundusmärkidest.

Paljud laialt tuntud kaubamärgi tunnuseid kandvatest apteekidest ei kuulu tegelikult ketiapteekidele, vaid on kas proviisorite või teiste ettevõtjate omanduses. Sisenedes näiteks mõnda BENU sümboolikaga apteeki, võib see olla hoopis proviisori omanduses ja vastata igati apteegireformi nõuetele ja jääda pärast reformi alles.

Info, kui paljud apteegid tegutsevad frantsiisi- või mõne muu koostöölepingu alusel, on vastukäiv ning erinevate osapoolte esitatud arvud ei klapi.

Ravimiameti andmetel on frantsiisilepinguga seotud 69 apteeki, kuid see info pärineb aastate tagant. “Need 69 frantsiisilepingut on meile teada alates 2015. aasta märtsist. Apteekidel võivad olla ka erinevaid koostöö-ja turunduskoostöölepingud, mis ei ole frantsiisilepingud ja on sõlmitud apteekidega (sh proviisori omandis olevate apteekidega) juba enne proviisoriomandi nõude kehtestamist,” teatas ravimiamet.

Samas on ettevõtete teatel ainuüksi Tamrol 100, Magnumil 57, Euroapteegil 24 ning Südameapteegil 9 frantsiisilepingu alusel töötavat apteeki. Seega 38% kõigist Eestis tegutsevatest apteekidest (kokku on Eestis 498 apteeki) tegutsevad frantsiisilepingu alusel.

Frantsiisilepingute kasutamine pole apteegimaastikul midagi uut, neid sõlmiti nii enne nn apteegireformi puudutavat ravimiseaduse muudatust kui ka pärast seda. Neid lepinguid on analüüsinud nii ravimiamet kui ka konkurentsiamet ning isegi kui osades lepingutes on tuvastatud hulgimüüja valitsev mõju, on sellised punktid ametite nõudel lepingutest eemaldatud.

Proviisoreid esindava Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas räägib, et frantsiisilepinguid sõlmivad proviisorid eelkõige turunduslikel eesmärkidel. “Reeglina astub proviisorapteek sellisesse partnerlussuhtesse, kuna see on lihtsustanud apteegipidaja elu,” selgitab Alamaa-Aas. “Ühtepidi annab kuulumine n-ö turundusketti võimaluse kasutada tuntud kaubamärki, teisipidi saada ka patsientide jaoks soodustusi.”

Kettide esindajad jäävad frantsiisilepingutest rääkides napisõnaliseks. Lepingute sisu ei avalikustata, kuid Apotheka keeldub isegi avaldamast nimekirja apteekidest, kes nende ketiga frantsiisi alusel koostööd teevad. Seevastu BENU kett on oma kodulehel tähistanud kõik partnerluslepingu alusel töötavad apteegid.

Lepingute sõlmimise põhjustest rääkides rõhuvad kettide esindajad riskide maandamisele. “Frantsiisivõtjale on see võimalus kasutada n-ö sissetöötatud ja ennast õigustanud standardlahendust, mis annab talle suurema tõenäosuse oma ettevõttega õnnestuda,” selgitab kettidega koostöö plusse BENU Apteek Eesti OÜ jaemüügidirektor Kaidi Kelt.

Südameapteegi ketti omava Pharma Holding OÜ juhatuse liikme Risto Lauri sõnul on frantsiisikoostöö eelduseks ka teise poole ehk koostööst huvitatud proviisori olemasolu ning huvi. “Kui huvi on mõlemapoolne ning mõnes asukohas on selge vajadus hea apteegiteenuse järele, ei näe ma ka põhjust frantsiisikoostööd mitte teha,” räägib Laur. Proviisoritega suheldes tuleb esile, et koostööpakkumisega tulevad nende juurde pigem kettide esindajad, kui et nemad otsivad koostööd.

Pharma Group OÜga frantsiisilepingu sõlminud proviisor Ene Bötker, kellele kuulub Südameapteegi logosid kandev Veerenni apteek Tallinnas, ei soostu frantsiisilepingu tingimusi kommenteerima, kuid möönab, et võttis pakkumise endiselt tööandjalt vastu, kuna talle sobis pakutud koostöö ja frantsiisikontseptsioon. “Täna saan mina ja kogu meie meeskond tegeleda oma põhitegevusega, milleks on patsientide nõustamine. Muu osas on suur tugi Südameapteegi poolt,” tõdeb Bötker. Veerenni apteegi ja Südameapteegi koostöös avati mullu sügisel ka Eesti teine internetiapteek Apotheka netiapteegi kõrvale.

Paide Vee Tänava Apteegi OÜ üks omanikest Kai Kimmel räägib, et nende apteek on sõlminud frantsiisilepingu Tamroga, kellele kuuluvad BENU keti apteegid. Koostöö on tema mäletamist mööda kestnud umbes 15 aastat. “BENU kaubamärgi olime sunnitud võtma, kuna ketiapteegid teevad oma keti apteekidele soodustusi iga kuu – paljudele apteegikosmeetika vahenditele, toidulisanditele ja mõnele käsimüügiravimile,” loetleb Kimmel koostöö argumente. “Me hakkasime kaotama oma püsikliente.” Tema sõnul oli enne Tamroga koostööd olukord selline, et iga kolmas inimene, kes apteeki sisenes, küsis soodustuste kohta ning kuuldes, et neid pole, keeras otsa ringi ja ei ostnud ka retseptiravimeid.

BENU kaubamärki kannab ka Risti apteek Läänemaal, mis on lähikonnas ainus apteek. Risti apteegi juhataja Heli Pahovski, kes töötab oma (mitte proviisorist) poja omanduses olevas apteegis, peab koostöölepingut Tamroga pigem kasulikuks, rõhutades eelkõige töötajatele osaks saavaid hüvesid. “Eriti tasuta koolitused, mida BENU koostöös Tartu ülikooli ja arstidega teeb. Koolitused on ju kohustuslikud 40 tundi kahe aasta jooksul ja need pole sugugi odavad,” tõdeb Pahovski. “Veel oleme saanud tööriideid ja jalatseid, osalenud nende jõulupidudel ja suvepäevadel.”

Pahovski sõnul kehtivad Risti apteegis klientidele tavapärased BENU kliendikaardi soodustused, mis frantsiisilepingu järgi apteegile kompenseeritakse. “Kliendikaarti kasutatakse meelsasti ja teatud hinnatundlik klientuur tormab kohe kuu algul uut kliendilehte haarama ja uurima, mida siis sel kuul soodsamalt saab,” räägib Pahovski. Samas tõdeb ta, et kliente apteegi omandisuhe otseselt ei huvitagi. “Neil on täiesti ükskõik, kellele apteek kuulub, peaasi, et piirkonnas oleks apteek ja ei peaks mitmekümne kilomeetri kaugusele ravimitele järele sõitma,” ütleb Pahovski. Pahovski lisab, et ei oska öelda, kui palju kliendikaardi soodustused neile kliente juurde toovad. “Oleme 30 km raadiuses ainus apteek ja ega kliendil eriti valikut mujale minna ei ole,” möönab Pahovski.

Kellelt tellida kaup?

Kuna konkurentsiseadus keelab hulgimüüjate valitseva mõju apteekide üle, siis frantsiisilepingutes ei saa otseselt sätestada, et kaup tuleb tellida kindlast kanalist. “Koostööleping põhilise hulgilaoga on ilmselt kõikidel proviisorapteekidel, samas jätavad ka need lepingud võimaluse tellida ravimeid täpselt sealt, kus see patsiendi jaoks soodsama tulemuse annab,” selgitab Alamaa-Aas.

Samas tunnistavad kõik BENU frantsiisi kasutavad apteegid, kellega Meditsiiniuudistel õnnestus rääkida, et tellivad põhilise kauba Tamrost, mis on BENU hulgimüügiga tegelev emaettevõte.

“Kuna ravimid on kõigis hulgifirmades ühesuguse hinnaga, siis enamuse ravimeid tellime Tamrost. Kui seal ei ole ravimit, tellime sealt, kus on,” selgitab Kai Kimmel. Tema sõnul tellivad nad regulaarselt kaupa kümnest firmast. Tamroga seotud apteekrid räägivad, et kauba tellimise lojaalsusprotsent algab sellest, kui vähemalt 70% kaupa tellitakse Tamrost, mahu suurenemise pealt saab boonust. Seega seob lojaalsusprogramm apteegid kindla hulgimüüja külge.

Üksnes turundusalane koostöö

BENU Apteek Eesti jaemüügidirektor Kaidi Kelt kinnitab, et frantsiisilepingutes pole sätestatud kohustust kaupa mingis kindlas koguses just Tamrost tellida. “Küll aga näitab praktika seda, et asjaajamise efektiivsuse tõttu tellitakse suurem osa kaupa ühe tarnija juurest ja teiste tarnijate juurest see, mis puudu jääb. See on apteekrite enda töökorralduse küsimus,” lisab Kelt. Ka Apotheka juhatuse liige Marika Pensa kinnitab, et frantsiisileping ei reguleeri apteegipidajatest ettevõtjate kauba ostu, vaid turundusalast koostööd, sh kaubamärgi ja muu intellektuaalse omandi kasutamist. Rohkem ei ole Pensa nõus frantsiisilepingute kohta infot avaldama. “Frantsiisilepingu sisu ja täitmist puudutav informatsioon on konfidentsiaalne,” jääb Pensa napisõnaliseks.

Keelatud üksnes valitsev mõju

Ravimiamet ega ka konkurentsiamet frantsiisilepingute sõlmimist seadusevastaseks ei pea, ka 1. aprillist kehtima hakkav ravimiseaduse muudatus ei takista kuidagi frantsiiside teket, kuigi seaduse mõte on lahutada apteekide jae- ja hulgimüük. Seaduse järgi on hulgimüüjal keelatud üksnes valitseva mõju omamine apteegi üle ja seda kontrollib ravimiamet vajadusel koostöös konkurentsiametiga.

2015. aasta märtsist on ravimiamet palunud nii uute apteekide avamisel kui ka nõuetele mittevastavate apteekide nõuetele vastavusse viimisel lisaks omandisuhete ja omanike otsustusõiguste olemasolu kontrollimisele ka frantsiisilepinguid ja vajadusel edastanud need konkurentsiametile hinnata. “Peamised küsimused on tekkinud sellest, kas lepingutes võib esineda selliseid ravimite müügi tingimusi, mis ei võimalda proviisoromanikul teha ise otsuseid apteegiteenuse osutamisel ja kas lepingutega võib esineda konkurentsiseaduse mõistes hulgimüüjate võimalikku valitsevat mõju,” selgitab ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. “Kauba- või turundusmärgi kasutamiseks lepingu sõlmimine on proviisoromaniku vabal tahtel tehtav otsus ja valik.”

Koostöövõimalused on laiad

“Ravimiseaduse kohaselt on hulgimüüjal keelatud üksnes valitseva mõju omamine apteegi üle. Tegemist on võrdlemisi kitsa määratlusega, mis jätab hulgimüüjale ja apteegile tegelikult üpris laiad võimalused tihedat koostööd teha, sh läbi frantsiisi,” selgitab konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos. “Samas ei saa konkurentsiamet sellest kitsast konkurentsiõigluslikust määratlusest kaugemale minna ja nõuda apteekidelt sellest suuremat sõltumatust. Frantsiisilepingud on Eestis täiesti seaduslikud ning paljudes sektorites on need ka üldlevinud.”

Põldroosi sõnul ei rakendu apteegisekori frantsiisilepingutele erinõudeid, need on samasugused nagu paljudes muudes sektorites. Ta lisab, et konkurentsiamet on teadlik enamike apteegisektori frantsiisilepingute sisust ning lepingutesse on ameti nõudmisel ka muudatusi tehtud. “Saame kinnitada, et nendega ei ole kaasnenud valitsevat mõju,” sõnab Põldroos. Seega juriidiliselt on kõik korrektne.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708