Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koroonaviirusesse on nakatunud 135 inimest
Terviseamet teatas, et tänahommikuse seisuga on Eestis koroonaviirusesse nakatunud 135 inimest. Positiivsetest proovidest on 62 võetud Harjumaal, 37 Saaremaal, 13 Pärnumaal, 9 Võrumaal, 6 Tartumaal ja 8 Virumaal. Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 971 COVID-19 testi.
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.
Arvestades viiruse kasvavat levikut, ei ole kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.
Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem.
Tervisamet ei pea enam otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatumiseks igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitame reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist vältida.
Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.
Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele