• 13.03.20, 19:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Koroonaviirusesse on nakatunud 135 inimest

Laborid üle Eesti on pühapäeva hommikuse seisuga tuvastanud kokku 135 koroonaviirusega nakatanut Eestis. Kergemate nähtudega inimesi enam ei testita.
Koroonaviiruse suurendatud pilt
  • Koroonaviiruse suurendatud pilt
  • Foto: Shutterstock
Terviseamet teatas, et tänahommikuse seisuga on Eestis koroonaviirusesse nakatunud 135 inimest. Positiivsetest proovidest on 62 võetud Harjumaal, 37 Saaremaal, 13 Pärnumaal, 9 Võrumaal, 6 Tartumaal ja 8 Virumaal. Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 971 COVID-19 testi.
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.
Arvestades viiruse kasvavat levikut, ei ole kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem.
Tervisamet ei pea enam otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatumiseks igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitame reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist vältida.
Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.
Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.25, 16:26
Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele