Riinu Rahuoja: osteoporoos on hambaarstile väljakutseks

Doktor Riinu Rahuoja (DDS, OMFS) esineb 17.03 vebinaril, kus keskendub osteoporoosiga patsiendile hambaravis ja arutleb, mida teada enne invasiivseid protseduure ja implantatsiooni.

Osteoporoosi ravis kasutatavad ravimid (eriti bisfosfonaadid) avaldavad olulist mõju lõualuude seisundile ja paranemisprotsessidele pärast invasiivseid sekkumisi, nagu hammaste eemaldamine või implantaatide asetamine. Seetõttu on kriitilise tähtsusega mõista luu paranemise eripärasid selle ravi foonil ning teada, kuidas ennetada osteonekroosi.

Tausta avades viitab Rahuoja Nicopoulou-Karayianni uuringule, et osteoporoosi põdevatel inimestel oli keskmiselt 3,3 hammast vähem ja kui vanuse ja suitsetamise faktor välja võtta, siis 1,1 hammast vähem. Suurenenud riskiga on kõrgema FRAX-näitajaga ja ravimata osteoporoosiga patsiendid. Kolm või enam aastat osteoporoosi ravi saanud patsiendid on väiksema riskiga.

Oluline on tema kinnitusel olla eriarstide jälgimise all: osteoporoosiga patsiendid peaksid olema ka parodontoloogi jälgimisel ning neid tuleks teiste eriarstide poolt teavitada suurenenud parodontiidi ja hammaste kaotuse riski osas. Samamoodi tuleks ulatusliku parodontiidiga patsiendid saata hambaarsti juurest reumatoloogi vastuvõtule.

Eraldi teema on ravi bisfosfonaadid ja parodontiidiga, mis on ka vebinari üks teemasid. Rahuoja jätkas, et ravi bisfosfonaatidega parandab hammaste tugikudede seisu ja seega vähendab hammaste väljalangemise ohtu. Samas võivad bisfosfonaadid põhjustada lõualuude osteonekroosi osteoklastide aktiivsust ja verevarustust vähendava toime tõttu. See võib juhtuda iseeneslikult, aga enamasti siiski on seotud kirurgiliste protseduuridega lõualuudel. Suurem oht on intravenoosset ravi saavatel patsientidel ja üle kolme aasta või koos kortikosteroididega p/o ravi saavatel patsientidel.

Rahuoja sõnul on tegemist n-ö suletud ringiga, kus ühest küljest vajalik ja kasulik mõju toob kaasa riskid teises kohas: “Osteoporoosi ja hammaste väljalangemise vahel on seos parodontiidi näol. Bisfosfonaadid parandavad parodontiidi puhul hammaste stabiilsust. aga võ ivad põ hjustada lõ ualuude nekroosi.”

Vebinaril selgitab doktor Rahuoja bisfosfonaatidest tingitud osteonekroosi riski vähendamise võimalusi: neid on, aga lähtuda tuleb teatud reeglitest.