Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esimeste haiguspäevade eest tasumine võib lükkuda maisse
Kuigi valitsus on andnud lubaduse haiguslehe esimesed kolm päeva hüvitada, on enne maksetega alustamist vaja Riigikogus kinnitada lisaeelarve ning hüvitiste väljamaksmise aluseks on vastav Vabariigi Valitsuse korraldus.
„Meil on hea meel, et valitsus on keerulisel ajal otsustamas inimeste suuremat toetamist ka haigestumise korral. Samas pole haigekassal veel seaduslikku alust väljamakseid teha. Vajame selleks Riigikogu otsust ja vastavat korraldus,“ ütles haigekassa juht Rain Laane.
Samas on inimesed juba lisaraha ootel ning erinevad infoliinid saavad selle kohta väga palju küsimusi, mistõttu muud haiguspuhanguga seotud mured võivad jääda tahaplaanile.
„Palume inimestelt veel veidi kannatust. Teame, et paljud ootavad juba hüvitist ja alustame makseid esimesel võimalusel,“ lisas Laane.
Kui Riigikogu kinnitab lisaeelarve ning Vabariigi Valitsus vastava korralduse, annab haigekassa koheselt teada, millal on inimestel esimeste haiguspäevade eest võimalus hüvitist saada. Senikaua jätkub haigushüvitiste tasumine tavapärases korras.
Haigekassa on siiani maksnud haiguslehe hüvitise välja paari päeva jooksul peale lehe lõpetamist, hetkel võib lehtede väljamaksmine võtta keskmisest kauem aega, ent see ei ületa see seaduses ettenähtud 30 päeva.
Tehakse lisakanne
Hetkel kehtiva korra alusel haigekassa esimest kolme haiguslehe päeva ei hüvita. 4.-8. päeva eest tasub tööandja ning alates 9. haiguspäevast tasub haigekassa. Riigis kehtiva eriolukorra ajaks on valitsus otsustanud teha erandi ning hüvitada tagasiulatuvalt alates 13. märtsist avatud haiguslehtede puhul kuni eriolukorra lõpuni ka kolm esimest haiguspäeva. Hüvitise määr sõltub tööst vabastamise põhjusest ja arvutatakse töötaja eelmise aasta keskmise tulu põhjal.
„Kui maksmiseks vajalikud muudatused on vastu võetud, teeme neile inimestele, kel on selleks ajaks juba haigusleht lõppenud ja tervis korras, lisakande. See võib täiendava koormuse tõttu aega võtta. Kel sel ajal veel haiguslehed lõppemas, saavad lisapäevade hüvitise kogusummana,“ selgitas Laane.
Hoolduslehti planeeritav muudatus ei puuduta, sest neid rahastab haigekassa juba praegu alates esimesest haiguspäevast ja 80% ulatuses hooldaja eelmise aasta keskmisest töötasust.
Haiguslehtede lisarahastamisse haiguspäevade täiendavaks tasumiseks suunab riik üle seitsme miljoni euro.
Seotud lood
Kui Eestis võtavad inimesed haiguslehti peamiselt lihas-luukonna haiguste tõttu ja keskmiselt ligi 2 nädalaks, siis Soomes on esikohale kerkinud vaimse tervise häired, millega ollakse nn sinisel lehel kaks kuud.
Kahenädalase haiguse korral kaotavad eestlased oma sissetulekust võrreldes lätlaste ja leedulastega protsentuaalselt kõige rohkem, selgub Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tehtud võrdlusest, kus vaadeldi sissetuleku langust Eestis, Lätis ja Leedus erinevate stsenaariumite korral..
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele