Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Insuldi ravikorralduse keskmes on haige
Neli haiglat proovivad kahe aasta vältel läbi erinevaid lahendusi insuldi üle elanud inimeste ravi ja eluolu korraldamisel, et parandada elukvaliteeti ja vähendada korduvhaigestumusi.
Haigekassa teeb ettevalmistusi insuldipatsiendi terviklikuma raviteekonna ja tervisetulemi mõõtmise piloteerimiseks Eestis. Mida see tähendab, selgitavad haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juht Tiina Sats ja innovatsioonijuht Kitty Kubo.
Insuldi juhtprojekti raames võtab haigekassa kasutusele uudse tasustamisviisi, millega loodetakse mõjutada teenuseosutajate käitumist: soodustada patsiendikeskset ja terviklikku lähenemist ravikorraldusele ning anda hoogu selle nimel tehtavaks koostööks ning innovatsiooniks.
Haigekassa juhatuse liige ja finantsvaldkonna juht Pille Banhard selgitab haigekassa blogis, miks praegune tervishoiu rahastamismudel pole jätkusuutlik ning mida tuleks Eesti tervishoiu rahastuses muuta.
Täna toimub Tallinnas erinevaid tervise- ja sotsiaalsüsteemi osapooli koondav töötuba, et leida koostöös lahendusi insuldipatsientide ravi terviklikumaks korraldamiseks. Töötoa organiseerija on haigekassa ja seda viivad läbi teenusedisainerid.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.