Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Plaanilise ravi järk-järgulise avamise kava sai erikomisjoni toetuse
Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks.
Ehkki võrreldes eelmise päevaga oli reede hommikuks haiglaravil 8 inimest vähem ja ventileeritaval hingamisel umbes sama arv inimesi kui päev varem, varjutas seda uudist tudengite peolt lisandunud hulk uusi koroonapositiivseid noori, keda võib veel lisandudagi.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased analüüsisid koroonaviirushaigust põdevate inimeste vereplasma proove, mis olid pärit Tartu Ülikooli Kliinikumist. Eetikakomitee loal tehtud uuringus said nad kinnitust, et nende väljatöötatud SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod toimib.
Võib öelda, et LTKH infektsioonikontrolli arstil Kerstin Kasel on kriisiajal tekkinud uus hobi: sotsiaalmeedias isikukaitsevahendeid kandvate meedikute pilte vaadates püüab ta leida 5 asja, mis on korras. Alati ei leia.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.