Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate aju virgatsainete koostoime häiritusega, mida omakorda mõjutab tugevalt üldine keha ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisund.
Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulev Roman Balõtševi doktoritöö keskendus vereseerumist mõõdetavate põletiku ja ainevahetuslike markerite profiilide nihete uurimisele psühhootilise häirega patsientidel võrreldes kontrollgruppi kuulujatega. Psühhootilise episoodi korral väheneb olulisel määral inimese võimekus adekvaatselt tajuda ümbritsevat maailma, analüüsida enda tundeid, mõtteid, käitumist ning ümbrust. Esmane psühhoosiepisood võib jääda ainsaks haigushooks, kuid enamasti haigus ägeneb ajas korduvalt ning sellisel juhul on tegemist kroonilise psühhootilise häire ehk skisofreeniaspektri häirega.
Seotud lood
Raseduse ajal on ema tervis loote aju arengu jaoks väga oluline. Aju terve arengu tagamiseks on tähtis roll paljudel teguritel, sealhulgas toitumisel, stressil, hormonaalsel tasakaalul ja ema immuunsüsteemil.
Paljudel erinevatel psüühikahaigustel on sarnane geneetiline struktuur, selgus uuringust, mille viisid läbi Massachusettsi Üldhaigla (MGH) ja rahvusvahelise teadusrühma Psychiatric Genomics Consortium teadlased.
Siiani on ajus leiduvad bakterid võrdunud surmava haigusega. Nüüd on bioloogid avastanud, et mikroobid üksnes ei ela ajus püsivalt, vaid võivad ka ohjes hoida psüühilisi vaevusi, äratada vaimse energia ja parandada meeleolu.
Enamasti ei mõelda aga sellele, et kanepi suitsetamine laastab arenevat aju ja võib põhjustada psüühikahäire.