Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Diabeediseadmete kättesaadavus uuest aastast paraneb
Haigekassa hüvitab järgmisel aastal meditsiiniseadmeid 1,1 miljoni euro võrra enam kui tänavu, 80% sellest kulub diabeedihaigetele mõeldud seadmetele.
1. jaanuarist hakkab kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 102 uut haigekassa poolt rahastatavat seadet, mida patsiendid saavad kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. 80% ehk ligi 900 000 eurot järgmise aasta meditsiiniseadmete eelarve lisakulust moodustavad diabeedihaigetele mõeldud seadmed.
Haigekassa on valitsuse eraldatud 213 miljoni euro suurusest koroonakriisi lisarahast ära kasutanud ligi 95 miljonit eurot, suurim osa summast on läinud isikukaitsevahenditeks.
Tervishoidusektori rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja suurendada avaliku sektori panust, aga ka toetada elanike tervislikke valikuid ja luua neid soosiv keskkond, rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik Arenguseire Keskuse esitlusel.
Raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ joonistub välja neli stsenaariumi Eesti tervishoiu tuleviku kohta, mis erinevad teineteisest pakutavate teenuste ulatuse, rahastamise allika ja valdkonnas rakendatava innovatsioonitaseme poolest.
Isegi aastaid suhkrutõvega elanud inimesed ei tea, et neid saab vajadusel nõustada diabeediõde - õde nõustab insuliinravi reguleerimise, süstimise, veresuhkru mõõtmise, toitumise ja liikumise küsimustes.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.