Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Arstide Päevad: ootus korraldajate seas
Pandeemia tõttu vahele jäänud ja lükkunud Eesti Arstide Päevade korraldajad on peatselt toimuva ürituse osas elevil, kava kokkupanekul ei saada COVID-19 temaatikast aga mööda.
Palusime sessioonijuhtidel vastata mõnele küsimusel nädal enne arstide päevade toimumist. Need leiavad aset 17. ja 18. septembril Tallinnas Noblessneris ja ainult saaliüritusena.
Milliste tunnetega lähete tänavu arstide päevadele, pärast nende ärajäämist, edasilükkamist pandeemia tõttu?
"Qua vadis, COVID-19?" sessiooni juht professor Alan Altraja: "Heade tunnetega, eriti suur rõõm on sellest, et saame reaalset konverentsi pidada. Edasilükkamine on tinginud paljude teemade lausärajäämise: lektorite saadavuse, ajalise uudsuse kadumise (osa teemasid on värsked ainult teataval ajahetkel) ning selle tõttu, et COVID on okupeerinud ruumi mõnedelt teemadelt."
Sessiooni "Residentuur - kuhu maailm liigub" korraldaja doktor Helen Reim: "Eesti Arstide Päevad on kord aastas oodatud konverents. Seekord on see tõepoolest mõistetavalt nii ära jäänud kui ka edasi lükatud, hetkel tundub veidi veel uskumatu, et kas tõesti kahe nädala pärast õnnestub saalis kolleegidega kohtuda ja tunnetada taas üheskoos arenemise tunnet, võimestuda teineteise energiatest."
Sessiooni “Antibiootikumide võidukäik on lõppemas, mida saame meie teha?” korraldaja ja sessiooni juhataja EAÜSi esindaja Liisa Maria Kerner: "Põnevil ning äraootava tundega. Meditsiin pakub iga päev üllatusi ja edasiminekut ning ootan seda ka arstide päevast. Sessiooni korraldajana ja läbiviijana on arstide päevade edasilükkumine ning ärajäämine olnud keeruline. Samas selle pooleteise aasta jooksul sessioon on jõudnud küpseda, välja on tulnud uued uuringud ja muutunud nii teemakäsitlus kui ka esinejad."
Kui oluline on see, et just teie eriala on saanud oma sessiooni või ettekande(d) arstide päevadel - mis teeb selle sündmuse eriliseks võrreldes teistega?
Altraja: "Ikka on oluline, olgu siis või tänu COVID’ile."
Reim: "Meie sessioon keskendub pädevuspõhise õppe põhimõtetele ning püüab leida lahendusi, kuidas töökohapõhine õpe ja igapäevane kliiniline töö võimalikult eesmärgipäraseks muuta. Antud fookuses ei ole eriarstiõppele Eestis suuremas auditooriumis lähenetud, seega saab olema äärmiselt põnev jälgida kuulajate emotsioone ning meelsust. Soovime jõuda just kliinilise arstini, kes on tulnud arstide päevadele."
Kerner: "Arstiteadusetudengitena vaatame tulevikku ja mõtleme, milline on meditsiin praktiseeriva arstina. Seetõttu ka teema antibtiooikumresistentsusest on pigem tulevikku vaatav ning suuresti ennetusele ja tähelepanelikkusele suunatud. Antibiootikumresistentsuse levik võib tingida ravimfirmade võimetuse luua toimivaid antibiootikume ning piirata arstide ravivõimalusi bakteriaalsete infektsioonide ravis. Seetõttu pandeemia valguses ei tohi ära unustada õigeid ja vajalikke raviotsuseid."
Palun tooge välja oma erialalt 1–2 sõnumit, millest soovite arstide päevadel teada anda läbi ettekannete valiku.
Altraja: "COVID-tekkene kopsukahjustus ei ole alati ennetatav, kui tekib kopsuhaigus (viimane on ennetatav vaktsineerimisega muidugi), ravi on vahel aeganõudev ja nõuab selgitamist nii patsiendile kui omastele ja käsitluse sünkroniseerimist kolleegide vahel."
Hetkel kuum
Reim: "Soovime rõhutada, et igast ühest meist sõltub eriarstiõppe kvaliteet. Väga oluline roll on n-ö tavalisel kliinilisel arstil, kes lihtsalt residendiga koos töötab, tema ongi see kõige õigem juhendaja ja suunaja selles õppes. Residendi ja juhendaja koostöös saab seada konkreetsed eesmärgid õppele ning jälgida nende saavutamist, võtta ette samme eesmärkide saavutamiseks. Vaatamata sellele, kas see on juba kusagil paberites kohustuse või võimalusena sõnastatud. Soovime võimestada kliinilist arsti ja anda mõista, et kvaliteetne arstiabi tuleneb kvaliteetset õppest ja see on omakorda meie kõigi kätes, toimub töökohal üle Eesti, iga tervishoiuteenuse osutaja juures. Üks pool õppest on see, mida toob meile ette igapäevatöö, teine väga oluline osa on see, mida resident peab omandama selle konkreetse õppetsükli jooksul ja kui need kaks asja omavahel ei kattu, siis tuleb ka teise poolega tegeleda."
Kerner: "Me peame teadvustama endale, et antibiootikumresistentsus ei ole üksnes meditsiini probleem, vaid rolli mängib ka keskkond ja loomakasvatus. Meie käitumisel igapäevaelus ja arstina tervishoius on vastutus teha õigeid valikuid nii toidulaual kui ka ravivalikus."
Kui palju on mõjutanud COVID-19 pandeemia teie eriala, kolleege, patsientide heaolu? Kui palju on reservi vastu pidada?
Altraja: "On ikka mõjutanud, mitte meeldivalt. Seni oleme vastu pidanud."
Reim: "Meditsiinihariduse arendamine andis eelmisel aastal meie meeskonnale juurde jõudu ja usku paremasse tulevikku, küll aga oli näha kõikjal, kuidas arendustegevused peatusid, kuna kõik tegelesid ellujäämisega. Segadust ja teadmatust on olnud piisavalt palju, arstid väsisid sellest samuti, nagu ka kõik teised. Arstid on väsinud COVIDist ja sellega seotud iganädalasest uuest ravijuhendist, mida järgida, mis keerab pea-peale varasema jne, me saame sellest kõik aru, et need on vajalikud, kuid soov COVID seljatada on ülisuur.
Minu noorem poeg, kes on kolmeaastane, on kogu oma teadliku elu elanud COVIDi ajas, tema jaoks on praegune elu nii nagu on. Ta ei oska seda varasemaga võrrelda. Sellele mõeldes tajun tugevamalt, kui kaua see kõik juba kestnud on ja kuivõrd suureks osaks meie elust on ta saanud, puudutades pea kõiki eluvaldkondi."
Kerner: "COVID-19 pandeemia ajal on tudengite elu muutunud vastupidiseks sellele, mis üks õige tudengielu võiks olla. Õppides meditsiini ekraani taga ja kohtudes inimestega veebivahendusel, samuti töö COVID-19 osakondades on soodustanud tudengite mõningast läbipõlemist. Tänu vaktsineeritusele, ülikooli ja tudengite kontaktõppe huvile on olukord liikumas positiivsemas suunas."
Seotud lood
Meditsiiniasutuses mõjutab tööriietuse korraldus korraga hügieeni, töötajate mugavust, igapäevase töö sujuvust ja kulusid. Lindström Eesti suurklientide müügi- ja kliendisuhete juht Miko Merelaht selgitab, mida tasub silmas pidada, et endale sobivaim töörõivalahendus ja teenusepartner valida.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele