Puhkuste lõpp võib viia languses COVID nakatumiste numbrid tõusule

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul on sarnaselt muu Euroopaga meie haigestumine olnud viimastel nädalatel langustrendis, kuid Eesti väiksust arvestades võib olukord kiirelt muutuda.

Koroonasse nakatumine on Eestis augusti lõpus langustrendis, ekspertide hinnangul võib puhkusperioodi lõpp viia näidud aga tõusule.

Foto: Shutterstock

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 117 COVID-19 patsienti. Eelmise, 33. nädalal avati haiglates 90 uut COVID-19 haigusjuhtumit.

Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 8,3 pealt 7,9 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 117 inimest, neist intensiivravil viis, kellest kolm on juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri viis inimest, kelle keskmine vanus oli 77 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 110 juures.

SÜSTID:
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%.
Nädala jooksul manustati 5695 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 375.
Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 475 341 inimest.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 3606 haigusjuhtu, millest 1426 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2180 kliiniliselt diagnoositud. "Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 13,2% võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 26,2% ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv püsib stabiilsena. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 1300 laboratoorselt kinnitatud juhu," selgitas Sepp. Ta lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,85.

Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.

"Nakkusjuhtumite vähenemine on ühelt poolt rõõmustav uudis, kuid tuleb arvestada, et puhkuste periood on kohe lõppemas, inimesed naasevad tööle ja kooli, mis suure tõenäosusega epidemioloogilisi näitajaid mõjutab," ütles Sepp. Nakkushaiguste osakonna juhataja sõnul jõuab statistikasse vähem nakatumisi ka seetõttu, et haigust põetakse leebemalt ja iga köha ja nohuga arsti poole ei pöörduta ning ei osata kahtlustada COVIDit. Oma osa annab suur vaktsineeritute ja läbipõdenute hulk, mistõttu on viirusel üha raskem edasi levida.

33. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruse levik reovees u 61% (eelmisel nädalal 48%) ulatuses punasel ohutasemel. Viiruse hulk reovees püsib kõrgel tasemel valdavalt üle Eesti. Sarnaselt varasema nädalaga tuvastati viirusosakesi enim Ahtme proovis Ida-Virumaal. Kõige vähem viirust tuvastati Maardus.

Viimase seitsme päeva haigestumus oli langustrendis kümnes ja kasvutrendis viies maakonnas. Suurem kasv oli Jõgevamaal, Saaremaal, Läänemaal ja Raplamaal. Suurim langus oli Võrumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal.