Kirurgia päevaravi juhtudest moodustasid mullu 41% silmalõikused, peamiselt katarakti patsiendid. Üldtendents on statsionaarse kirurgia vähenemise suunas.

- Päevakirurgias tehti mullu enim silmalõikuseid.
- Foto: Shutterstock
COVID-19 pandeemia esimesel aastal tehti peamiselt plaanilise ravi ajutise edasilükkamise tõttu vähem nii ambulatoorset, päeva- kui statsionaarkirurgiat. Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske statistika kohaselt on 2021. aastal statsionaarne kirurgia jätkanud vähest langustendentsi (opereerituid -1,7%), kuid ambulatoorse (+7,4%) ja päevakirurgia (+3,7%) osakaal on samas kasvanud.
Seotud lood
2018. aastal oli päevaravis opereerituid 7,6% ja statsionaaris opereerituid ligi kaks protsenti rohkem kui aasta varem.
Oktoobrist alustas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oftalmoloogiliste teenuste osutamisega uus kirurgiakliiniku struktuuriüksus – silmakirurgia keskus, mida asus juhtima kirurg-oftalmoloog Kai Noor.
Ületöö ja töökoormus on praegu kollektiivleppe läbirääkimistel üks peamisi teemasid. Arstide liidu tehtud töökoormuse uuring näitas, et konkurentsitult suurim koormus on üldkirurgidel.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.