Kirurgia päevaravi juhtudest moodustasid mullu 41% silmalõikused, peamiselt katarakti patsiendid. Üldtendents on statsionaarse kirurgia vähenemise suunas.

- Päevakirurgias tehti mullu enim silmalõikuseid.
- Foto: Shutterstock
COVID-19 pandeemia esimesel aastal tehti peamiselt plaanilise ravi ajutise edasilükkamise tõttu vähem nii ambulatoorset, päeva- kui statsionaarkirurgiat. Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske statistika kohaselt on 2021. aastal statsionaarne kirurgia jätkanud vähest langustendentsi (opereerituid -1,7%), kuid ambulatoorse (+7,4%) ja päevakirurgia (+3,7%) osakaal on samas kasvanud.
Seotud lood
2018. aastal oli päevaravis opereerituid 7,6% ja statsionaaris opereerituid ligi kaks protsenti rohkem kui aasta varem.
Oktoobrist alustas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oftalmoloogiliste teenuste osutamisega uus kirurgiakliiniku struktuuriüksus – silmakirurgia keskus, mida asus juhtima kirurg-oftalmoloog Kai Noor.
Ületöö ja töökoormus on praegu kollektiivleppe läbirääkimistel üks peamisi teemasid. Arstide liidu tehtud töökoormuse uuring näitas, et konkurentsitult suurim koormus on üldkirurgidel.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.