Autor: Meditsiiniuudised • 16. november 2022

Märt Elmet: uued võimalused kardioloogias toovad uusi väljakutseid

Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiooog Märt Elmet ütleb lõppevale aastale tagasi vaadates, et kardioloogia alal kujunes muljetavaldavaks algselt diabeediravis alustanud SGLT2-inhibiitorite plahvatuslik levik.
Kardioloog Märt Elmet.
Autor: Meeli Küttim

Doktor Märt Elmet teeb ettekande oma eriala uudistest konverentsil "Meditsiini Update 2022", mis toimub 1. detsembril.

Mis on peamised märksõnad, mis Teie eriala 2022. aastal iseloomustavad?

Innovatsioonile avatud dünaamiline areng on jätkunud. Uued võimalused lisavad üsna hoogsalt ka uusi väljakutseid.

Loe lisaks
Sooba: taastusravi areneb koos muu meditsiinitehnoloogiaga tormiliselt

Tagasi vaadates lõppevale aastale, siis mis on kõige olulisem uudis Teie kui arsti jaoks sellest aastast oma valdkonnas – nii Eestis kui ka maailmas?

On mitmeid põnevad arenguid ja uudiseid. Ravimite valdkonnas on kindlasti muljetavaldavaks SGLT2-inhibiitorite plahvatuslik levik. SGLT2-inhibiitorid on ravimid, mis algselt alustasid diabeediravimitena, tänaseks on nad saanud olulilseks komponendisk südamepuudulikkuse ravis ja järgmiseks on sisenemas ka kroonilise neerupuudulikkuse ravisse.

Ravimiarsenali on lisandunud uut tüüpi tugeva potentsiaaliga düslipideemia ravimid (PCSK9 inhibiitorid, siRNA), mille lõplik kliiniline kasu vajab veel hindamist.

Geneetika kasutamine igapäevases ravitöös on abiks mitmetel erialadel, nii ka kardioloogias. Hüperkolesteroleemia, kardiomüopaatiate ja mõnede rütmihäirete diagnostikas on koostöö meditsiinigeneetikutega möödapääsmatu. On tore, et sellised võimalused on Eestis olemas.

Igal aastal täieneb ka interventsionaalkardioloogiliste ravivõimaluste pagas. Kui käesoleval aastal tähistati maailmas kateetrikaudse aordiklapi proteesimise 20. aastapäeva, siis Eestis alustati sel aastal kateetrikaudse mitraalklapi ravimise protseduure (MitraClip).

Kas ja kui palju on digitaalseid abivahendeid ja võimalusi teie erialal tänavu lisandunud?

Meditsiinis kasutatavad digitaalsed abivahendid arenevad väga kiirest. Kui EKG digitaalne analüüs on meil olemas olndud juba aastaid, siis viimasel aastal on jõuliselt lisandumas ehhokardiograafia piltkujutise analüüs ja tõlgendamine tehisintellekti poolt.

Põhimõtteline läbimurre on toimumas ka koduse olmeelektroonika vallas. Kui seni on pulsisagedust mõõtvaid nutikellasid ja telefone peetud pigem mänguasjadeks, siis tänaseks on nende kvaliteet ja diagnostikavõime pälvinud mitmel juhul ravimiametite heakskiidu ning see võimaldab nutikella abil korrektselt rütmihäireid diagnoosida ka kodustes oludes.

Loe lisaks
Sikk: Eestis seni polnud tõenduspõhiseid migreeni ravijuhiseid

Kas on midagi, mida Te väga ootate oma eriaial, vahest järgmisel aastal või edaspidi?

Loodetavasti jätkub sama põnev ja kiire areng nii uute diagnosika kui ravivõimaluste osas. Kui küsimusele veidi laiemalt vastata, siis Eestis on kindlasti olemas heal tasemel tippmeditsiin, kuid patsiendi heaolu ja parema tervise huvides peaksime senisest enam harjutama erinevate erialade ja erinevate meditsiinitasandite koostoimimist. See on keeruline, kuid peame püüdma.

Kardioloogia eriala omapäraks on väga suur preventsiooni potentsiaal. Varakult alustatud ja järjepidev preventsioon (loe: tervisik eluviis) aitaks südamehaiguste riski oluliselt langetada. Selles vallas on palju tehtud, kuid kardiovaskulaarne haigus on meil endiselt juhtiv suremuse põhjus.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708