Helsingi ülikooli sääseuurija Lorna Culverwelli hinnangul ei takista dengepalavikku levitavat sääske Soome jõudmisel miski, nagu ei takistanud Rootsi jõudmiselgi. Suurem oht olevat Lääne-Niiluse viiruspalavikku levitav sääsk.

- Aedes albopictus.
- Foto: Shutterstock
Euroopas üha sagedamini esinevat dengepalavikku kannab ja levitab globaalse soojenemise tõttu Euroopas levima hakanud tiigersääsk
Aedes albopictus. Mullu avastati seda juba Rootsist: ühel juhul saabusid sääsemunad riiki reisilt toodud taime, teisel juhul sõidukitega, kirjutas
Helsingin Sanomat.
Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) uuringu andmeil on tiigersääsklaste populatsioon väljakujunenud 13 Euroopa riigis, näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias. Mullu registreeris ECDC Euroopas 130 dengepalaviku juhtu, millele lisandus väljaspoolt Euroopat toodud 4900 juhtu. Tiigersääskedelt dengepalaviku saamine vajab aga korraga pehmet talve, sääse viiruse saamist haigelt inimeselt ja viiruse paljunemist paarinädalases 25kraadises soojas.
Soomes tuvastatud 44 sääseliigi seas on aga 2022. aasta suvel leitud Culex modestus, mida tuntakse Lõuna-Euroopas Lääne-Niiluse viiruspalaviku levitajana. Sääsed edastavad viirust lindudelt inimestele ja ehkki seni haigeid linde tuvastatud ei ole, võib tihe rändlinnuliiklus olukorda muuta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.