Üks doktor Mo Sarhani patsient oli kimpus ränga opioidi- ja alkoholisõltuvusega, kuni arst pakkus talle välja üllatava lahenduse: Mounjaro-nimelise kaalulangetusravimi, mida toodab Eli Lilly, vahendab Äripäev Financial Times’i uudist.
„Mõne päevaga olid kõik tema himud kadunud ning edasine ravi kulges märksa ladusamalt. Tal läheb siiani suurepäraselt,“ ütleb Sarhan.
Sarhan ja tema kolleeg Steven Klein, kes töötavad USAs Floridas ja Pennsylvanias asuvates Caroni ravikeskustes, on traditsiooniliste ravimeetodite kõrval kasutanud nn glükagoonilaadseid peptiid-1 (GLP-1) retseptori agoniste umbes 75 patsiendi peal.
Senised tulemused, mida Sarhan kirjeldab „muljetavaldavana“, viitavad sellele, et Mounjaro, Ozempicu ja Wegovy sugused ravimid võivad aidata hämmastavalt paljude haigusseisundite vastu peale rasvumise ja diabeedi, mille jaoks need algselt olid mõeldud.
Eelmisel nädalal teatas Eli Lilly tegevjuht Dave Ricks, et ettevõtte alustab esimese ravimifirmana ulatuslikke uuringuid GLP-1 kasutamise kohta alkoholi-, nikotiini- ja narkosõltuvuse raviks.
„Me usume ja tahame tõestada, et nendest ravimitest võib olla abi ka muude seisundite puhul, mis ei ole pealtnäha kaaluga seotud,“ ütles ta mittetulundusorganisatsioonile Economic Club of Washington DC.
Kuigi sõltuvushäirete ravi ei kuulu GLP-1 kliiniliselt heakskiidetud näidustuste hulka, näitavad esmased uuringud, et need vähendavad himusid aju mõnukeskuse mõjutamise teel – sarnaselt söögiisu vähendamise mehhanismiga.
Viimastel aastatel on GLP-1 aidanud salendada patsientide vöökohti ning paisutada ravimifirmade Novo Nordiski ja Eli Lilly kasumeid. Tänavu meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud uuringu järgi loetakse üle kogu maailma rasvunuks enam kui 1 miljardit inimest, kusjuures 1990. ja 2022. aasta vahel on rasvumuse määr täiskasvanute seas kahekordistunud ning laste ja noorte seas neljakordistunud. Üha laiemalt levinud on ka rasvumusega seotud haigusseisundid, nagu krooniline neeruhaigus ja diabeet.
Analüütikafirma Airfinity andmetel on praeguseks lõppfaasi jõudnud 66 uuringut, millega hinnatakse GLP-1-põhiste ravimite kasutamist rasvumuse, diabeedi ja mitmesuguste muude ülekaaluga seotud tervisehädade raviks. Nende ravimite kasutusvõimaluste avardumise väljavaade on üks põhjus, miks Goldman Sachsi analüütikud ennustavad neile 2030. aastaks 130 miljardi dollari suurust turgu.
Käimas on aga ka uuringuid nende kasutamise kohta valdkondades, mis ei tundu esmapilgul olevat ülekaaluga seotud. Novo Nordiskil on jõudmas lõpusirgele kolm uuringut, millega hinnatakse Ozempicu ja Wegovy toimeaine semaglutiidi mõju Alzheimeri tõvele. Teine samasse klassi kuuluv ravim liksisenatiid on näidanud paljulubavaid tulemusi Parkinsoni tõvega kaasnevate motoorikahäirete süvenemise aeglustamisel.
Nende ravimite laialdane kasutuselevõtt võib aidata tulla toime krooniliste haiguste üha suurema levikuga üle kogu maailma ja langetada nendega seotud tervishoiukulusid.
Hetkel kuum
Näiteks hindab Airfinity, et Wegovy võib hoida USAs 2030. aastaks ära kuni 3,8 miljonit obstruktiivse uneapnoe juhtumit. See võib vähendada kulutusi CPAP-seadmetele, mis tagavad pideva positiivse rõhu hingamisteedes ja mida kasutatakse seetõttu patsientide sümptomite leevendamiseks, kuni 3 miljardi dollari võrra.
Sarhani patsiendid, kes maksavad valdavalt ravi kinni omast taskust ja on kõik teadlikud nende ravimite õiguslikust staatusest, kasutavad neid oma nikotiini-, narko- ja alkoholisõltuvuse raviks. Ravimite toimemehhanismi ei mõisteta aga siiani täielikult ja paljusid soodsaid mõjusid pole uuringutega kontrollitud.
GLP-1 tootmine on praeguse seisuga koondunud valdavalt Novo Nordiski ja Eli Lilly kätesse, need ravimifirmad on aga märksa enam huvitatud kaalulangetusturu tulupotentsiaali maksimeerimisest kui raha kulutamisest eksperimentaalsetele kliinilistele uuringutele tõestamata ravivaldkondades.
Pealekauba tähendavad praeguste kaalulangetusravimite kõrge hind ja ebameeldivad kõrvaltoimed, et neid ei saa veel pidada imeravimiks, mis võiks aidata paljude krooniliste haiguste vastu üle kogu maailma.
Suund tuleb võtta odavamatele ja parema kättesaadavusega suukaudsetele ravimitele, ütleb Glasgow ülikooli õppejõud ja Ühendkuningriigi valitsuse rasvumusalase töörühma juht Naveed Sattar. „Me ei ole veel sealmaal – sest ravimid on liiga kallid.“
GLP-1 retseptori agonistid on teadlasi juba varem üllatanud. See seedehormoon avastati 1980. aastatel, kuid tollal leiti, et see laguneb kehas kiiresti. Alles siis, kui teadlased avastasid sarnase, kuid stabiilsema ühendi Põhja-Ameerikas elutseva roomaja žilatjee mürgist, õnnestus neil valmistada pika toimeajaga ravimeid, mis jäljendavad GLP-1 mõju. Esimene GLP-1-põhine ravim sai heakskiidu 2005. aastal.
Esialgu töötati need ravimid nende insuliinitootmist stimuleeriva mõju tõttu välja diabeedi vastu võitlemiseks – kehakaalu langus oli algselt vaid soodne kõrvaltoime. Varasemate rasvumisvastaste ravimitega on käinud kaasas ohtlikud kõrvalmõjud. Ravimikokteil „fen-phen“, mis koosnes söögiisu pärssivast ainest ja amfetamiinist, kõrvaldati turult 1997. aastal pärast seda, kui selle kasutamist hakati seostama südameklapiriketega.
GLP-1 seevastu kardiovaskulaarsete haiguste riski ei tõsta, vaid on näidanud hoopis muljetavaldavalt kasulikku mõju südame-veresoonkonnale. Mullu avaldas Novo Nordisk 17 604 patsienti hõlmanud uuringu Select tulemused, mille kohaselt vähendas semaglutiid infarktiriski 28 protsenti ja surma riski 18 protsenti.
Selle uuringu tulemused on aidanud nende ravimite kasutusvaldkondi avardada. Märtsis sai Novo Nordisk USAs heakskiidu Wegovy kasutamisele infarktide ja insultide vähendamiseks ülekaaluliste või rasvunud patsientide puhul, kellel esineb südame-veresoonkonna haigusi.
„See on midagi täiesti uut senisega võrreldes,“ ütleb Sydneys asuva Uus-Lõuna-Walesi ülikooli neeruspetsialist Vlado Perkovic, kes on uurinud GLP-1 mõju neeruhaigustele. Uuringud on näidanud, et nende ravimitega saab tõhusalt ravida nii kroonilist neeruhaigust kui ka metaboolse düsfunktsiooniga seotud rasvmaksa.
Eli Lilly ravim Mounjaro vähendas uneapnoeks kutsutava hingamishäire raskust ligi kahe kolmandiku võrra ning parandas teises uuringus südamepuudulikkusega patsientide prognoosi.
Glasgow ülikooli õppejõud Sattar märgib, et juba ainuüksi kaalukaotus on kõigi seda laadi haiguste puhul oluline leevendav tegur.
„Paljude haiguste puhul tuleneb ravimitest saadav kasu valdavalt kaalulangetusest ja see on ka peamine põhjus, miks need ravimid aitavad paljude eri haiguste vastu,“ ütleb ta.
Uute ja tugevamatoimeliste ravimite väljatöötamisel sedasorti mõjud tõenäoliselt võimenduvad. Novo Nordiski tegevjuht Lars Fruergaard Jørgensen ütles novembris, et ei suuda ära oodata oma ettevõtte uue ravimi CagriSema turuletoomist, millel on potentsiaali ravida rasvumusega seotud haigusi. Peatselt avaldamisele tulevad andmed peaksid näitama, et see ravim aitab saavutada keskmiselt 25protsendilist kaalukaotust – seda on rohkem kui Mounjarole omistatud 22 protsenti.
Taani professor Jens Juul Holst oli üks neist, kes GLP-1 hormooni 1986. aastal avastasid, ja tema hinnangul on uutel GLP-1-põhistel ravimitel maovähendusoperatsiooniga sarnane mõju.
„Nende toime muutub üha selgemaks ja enam pole kahtlust, et selline kaalukaotus kujutab endast paljude inimeste jaoks reaalset lahendust rasvmaksale,“ ütleb Holst.
Kõnealustest ravimitest saadav kasu ei ole aga seletatav ainult kaalulangetusega. Nii Holst kui Sattar viitavad ühele GSK poolt turustatud, kuid praeguseks tootmisest kõrvaldatud GLP-1-põhisele ravimile, mis ei kutsunud kliinilistes katsetes esile kaalukaotust, küll aga parandas patsientide südame-veresoonkonna olukorda.
GLP-1 retseptoreid leidub kõikjal kehas ning teadlased usuvad, et need ravimid võivad avaldada elunditele otsest mõju ning parandada seeläbi inimeste tervist ka muul moel peale kaalulanguse.
Hiljutised uuringud, mis käsitlesid semaglutiidi mõju kroonilise neeruhaigusega diabeedihaigetele, osutasid neerupuudulikkuse 24protsendilisele vähenemisele seda ravimit võtvate patsientide seas.
„Kaalulangusel võib vabalt olla soodne mõju, aga see ei ole tõenäoliselt ainus seletus,“ ütleb Perkovic.
Need ravimid vähendavad ka organismi põletikutaset, parandades seeläbi südame-veresoonkonna olukorda, ning võivad avaldada otsest mõju ka neerudele, muu hulgas verevarustuse parandamise ja neerude veresoontele langeva surve vähendamise näol, lisab ta.
Arusaamine soodsate tervisemõjude täpsetest põhjustest paraneb ilmselt sedamööda, kuidas neid ravimeid kirjutatakse rohkem välja ja ravimitootjad viivad läbi ulatuslikumaid uuringuid.
„Varsti peaks laekuma suur hulk uusi tulemusi … mis võivad, aga ei pruugi paremini seletada seda, mida need ravimid organismis õigupoolest teevad,“ ütleb Holst.
GLP-1 lai toime on muu hulgas käivitanud otsingu veelgi uuenduslikumate ravivaldkondade järele.
Käimasolevate uuringute hulgast üks intrigeerivamaid käsitleb semaglutiidi kasutamist Alzheimeri tõve raviks – esialgsed tulemused peaksid laekuma juba 2025. aastal. Uuring tõukub varasematest tähelepanekutest, et II tüüpi diabeediga patsientidel tekib Alzheimeri tõbi väiksema tõenäosusega, kui nad saavad GLP-1-põhiseid ravimeid.
Kui uuring osutub edukaks, on see „täiesti pöörane“, ütleb üks biotehnoloogia valdkonna investor, märkides, et neuroloogilistele häiretele pole suudetud aastakümnete jooksul õiget ravi leida. Ühe ravimifirma juhtivtöötaja sõnul ei ole tema ettevõttes töötavatel teadlastel aga erilist usku sellesse, et uuring annaks positiivseid tulemusi – osalt seetõttu, et nende ravimite võime läbida vere-aju barjääri, poolläbilaskvat kaitsekihti aju ümber, pole veel leidnud tõestamist.
Holsti hinnangul seisneb võimalike soodsate mõjude kõige loogilisem seletus põletikutaseme alandamises ja vereringe parandamises. Siiski on vara öelda, kas GLP-1 võib endast kujutada murrangulist viisi paljude selliste haiguste raviks, mis vaevavad ühiskondade vananedes üha suuremat hulka inimesi.
Ka nende ravimite Parkinsoni tõve vastase toime alased uuringud on andnud vastakaid tulemusi. Aprillis tulid Prantsuse teadlased välja uuringuga, mis näitas, et liksisenatiid – GLP-1-põhine diabeediravim – võib aeglustada selle tasakaalu- ja motoorikahäireid ning muid sümptomeid põhjustava ajuhaiguse kulgu. Ravimit võtvatel patsientidel ei täheldatud üheaastase katseperioodi jooksul motoorsete sümptomite halvenemist.
Oktoobris avaldatud teises uuringus kukkus varem paljulubavaid tulemusi näidanud eksenatiid aga Parkinsoni tõve ravimisel läbi. Prantsuse uuringu kaasautor Olivier Rascoli sõnul on liksisenatiidi struktuur eksenatiidi omaga üsna sarnane, mistõttu on keeruline seletada, miks need uuringud andsid nii vastukäivaid tulemusi.
„Keegi ei oska nendele negatiivsetele tulemustele selget põhjust pakkuda,“ tõdeb Rascol, Toulouse'i ülikooli haigla professor ja Prantsuse Parkinsoni-uuringutega tegeleva võrgustiku NS-Park koordinaator.
Parkinsoni mõistatus näitlikustab suuri lünki meie teadmistes selle kohta, kuidas GLP-1 ajuhaigustega tegelikult võitleb. Näiteks põhineb nende kasutamine sõltuvushäirete raviks suuresti terviseandmete tagantjärele läbivaatamise käigus tehtud tähelepanekul, et sõltuvushäiretega patsiendid, kes tarvitasid GLP-1, said ravi jooksul väiksema tõenäosusega üledoosi.
Pennsylvania osariigi ülikooli haigla teadlane Sue Grigson, kes on osalenud väikesemahulistes opioidisõltuvuse uuringutes, on üks neist, kes tegelevad seoste otsimisega. Ta on täheldanud, et GLP-1-põhiseid ravimeid kasutavatel patsientidel on nõrgem dopamiinivastus, mis viitab sellele, et ravimid pärsivad nn õnnehormooni mõju.
Grigsoni sõnul paistab neil ravimitel olevat toime ajuvatsakeste ümber asuvatele ajuosadele, mis ei ole aju-vere barjääriga kaitstud, ning see võib mõjutada ajutalitlust. Nende ravimite mõju neuroloogilistele häiretele on aga siiani paljuski tundmatu maa.
„See valdkond on alles lapsekingades,“ tõdeb Rascol. „Nende ühendite tegelik toimemehhanism vajab veel põhjalikku uurimist.“
Kui teadlased tegelevad GLP-1 võimaluste uurimisega, siis ravimifirmad on hakanud nende ainete laiemat tervisekasu juba rahaks tegema.
Eli Lilly püüab USAs saavutada Mounjarole heakskiitu uneapnoe näidustuse jaoks ning Novo Nordisk on esitanud taotluse Wegovy kasutamiseks kroonilise neeruhaiguse raviks.
„Ravimifirmad on võtnud ette haigused, mille puhul nad usuvad, et kaalukaotusest võib olla abi hoolimata sellest, kas need ravimid avaldavad ka muud otsest mõju või mitte,“ ütleb Sattar. „Ja tegelik elu näitab, et neil on õigus.“
Ulatuslikud teadusuuringud on aga kulukad ja täiendavate heakskiitude saamine võib suruda GLP-1 turu veelgi kindlamalt esimeste turuosaliste haardesse. „Novo ja Lilly tsementeerivad sellega oma edumaa,“ nendib üks investeerimispankur.
Ühel teisel hormoonil põhineva alternatiivse kaalulangetusravimi väljatöötamisega tegeleva Taani biotehnoloogiafirma Zealand Pharma tegevjuht Adam Steensberg tõdeb, et GLP-1 turul „valitseb juba duopol“.
Eri ravimite kombineerimine võib aidata GLP-1 mõjusid veelgi avardada. Perkovic ja teised arstid räägivad võimalikust kroonilise neeruhaiguse ravirežiimist, mis kombineeriks seniseid ravimeid GLP-1ga, vähendades drastiliselt elundipuudulikkuse riske.
GLP-1 kõrge hind pärsib aga tõenäoliselt laialdast juurdepääsu neile ravimitele, mida läheks vaja kardiometaboolsete haiguste vastu võitlemiseks üle kogu maailma.
USAs on Wegovy ühekuulise kuuri jaehind 1349 dollarit. Ühe raske kardiovaskulaarse haigusjuhtumi, näiteks infarkti või insuldi ärahoidmise kulu oleks tõenäoliselt ligi 1,3 miljonit dollarit, prognoosib Airfinity. See hinnang põhineb eeldusel, et sellise tulemuse saavutamiseks tuleb keskmiselt ravida kolme aasta jooksul 67 inimest ning vajalikud ravimid on saadaval jaehinnast oluliselt madalama hinnaga.
Paljudele kasutajatele valmistavad probleeme ka kõrvaltoimed, nagu iiveldus, kõhulahtisus ja väsimus, ning ravimitootjad ja arstid otsivad neile lahendusi. USA tervisekindlustusfirma BlueHealth Intelligence leidis, et 30 protsenti sealsetest GLP-1 kasutajatest katkestab ravi ühe kuu jooksul, kusjuures madalama sissetulekuga patsiendid loobuvad ravimi võtmisest suurema tõenäosusega.
Sattar Glasgow ülikoolist usub, et „kauges tulevikus“ antakse diabeedi-suguste haiguste tekkides patsientidele odavamaid suukaudseid GLP-1-põhiseid ravimeid, mis võimaldaks vähendada rasvumist ja muid negatiivseid tagajärgi „ilma tervishoiusüsteemi pankrotti ajamata“.
Kuigi kardiometaboolsete haiguste vallas tehakse juba edusamme, on Ricksi kommentaarid esimene märk, et ravimifirmad plaanivad laiendada kliinilisi uuringuid ka sellistesse valdkondadesse nagu sõltuvushäired. Ent isegi kui teadlastel õnnestub seose olemasolu tõestada, võtab selle näidustuse jaoks heakskiidu saamine veel tükk aega.
USA riikliku narkosõltuvusinstituudi juht Nora Volkow nendib, et sõltuvushäirete ravi ei pruugi olla ravimifirmade jaoks majanduslikus mõttes prioriteetne. Novo Nordisk ja Eli Lilly teenivad juba GLP-1ga suurt kasumit, samas kui paljudele rasvunud patsientidele pole neid ravimeid veel välja kirjutatud – seega on sihtturg endiselt tohutu lai.
„Raskeks läheb asi siis, kui ravimitööstus ütleb: „Mis see minu asi on? Kaalulangetuse pealt teenin ma kõvasti rohkem raha,“ ütleb Volkow.
© 2024 The Financial Times Ltd. Kõik õigused kaitstud. Levitamine, kopeerimine ja ükskõik mil viisil muutmine ei ole lubatud. Tõlke teostamise eest vastutab ainuisikuliselt AS Äripäev ning Financial Times Limited ei vastuta tõlke kvaliteedi ega täpsuse eest.
Autorid: Ian Johnston ja Michael Peel Londonis.
Seotud lood
Värsked uuringud näitasid, et semaglutiidi võtvatel patsientidel olid pärast täielikku puusaliigese asendamist operatsioonijärgsed tulemused sarnased või paranenud võrreldes nendega, kes seda ravimit ei võtnud.
Ravimitootja Novo Nordisk avaldatud uuringust ilmnes, et nende rasvumisravim Wegovy vähendas ülekaalulistel ja rasvunud inimestel neerudega seotud tüsistusi 22% võrra.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele