Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees ja psühhiaater Anne Kleinberg ja psühhiaater Viljar Veede arutlevad Neeme Raua juhitud vestlussaates selle üle, miks jääb meie lähenemine teistest riikidest maha ning millistest riikidest võiksime eeskuju võtta.

- Fotol: (vasakult) Neeme Raud, Anne Kleinberg ja Viljar Veede.
- Foto: Sven Tupits
Psühhedeelikumide kasutamine meditsiinilisel otstarbel on maailmas üha rohkem päevakorral, kuid võrreldes teiste riikidega, nagu näiteks Austraalia või Šveitsiga, on Euroopa Liit ja Eesti selles valdkonnas endiselt küllaltki konservatiivsed. Kuigi mitmed läbiviidud teadusuuringud näitavad psühhedeelsete ainete tõhusust vaimse tervise häirete, sealhulgas ravimiresistentse depressiooni ja traumade ravis, liigub Euroopa Liit uute ravivõimaluste seadustamise suunas aeglaselt.
Seotud lood
Ravile raskesti alluva depressiooni puhul võib patsient abi saada seni peamiselt anesteetikumina kasutusel olnud ketamiinist, kirjutab psühhiaater Viljar Veede.
Uus uuring viitab, et teatud seente liikides leiduv psühhedeelne ühend psilotsübiin võib olla veidi tõhusam depressiooni sümptomite leevendamisel kui levinud antidepressandid.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.