Käimas on alatoitumuse teadlikkuse parandamise nädal
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) toitmisravi osakond ja Eesti kliinilise toitmise selts (EstSPEN) kutsuvad alatoitumuse teadlikkuse parandamise nädalaga märkama ja ravima haiguspuhust alatoitumust.
Loe AI kokkuvõtet
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Eesti kliinilise toitmise selts (EstSPEN) korraldavad alatoitumuse teadlikkuse parandamise nädala, eesmärgiga tõsta esile haiguspuhuse alatoitumuse tähtsust ja selle ennetamist. Haiguspuhusest alatoitumusest tulenevad riskid, nagu haigestumus ja suremus, on tõsised, eriti eakate ja haigete seas, ja nõuavad varajast diagnoosimist GLIMi raamistikuga. Alatoitumuse ennetamine on kulutõhus ning nõuab tervishoiutöötajate, patsientide ja nende hooldajate tihedat koostööd. PERHi toitmisravi osakond pakub spetsialiseeritud teenuseid, sealhulgas kroonilise soolepuudulikkuse raviks.
Haiguspuhuse alatoitumuse teadlikkuse nädalat tähistatakse sel nädalal (esmaspäevast reedeni) kolmandat korda Euroopa kliinilise toitmise seltsi (European Society for Clinical Nutrition and Metabolism, edaspidi ESPEN) üleskutsel. (1, 2)
Alatoitumus on toiduenergia ja toitainete puudusest tingitud seisund, mille tagajärjel muutub kehakoostis ning vähenevad kehaline ja vaimne võimekus. (3, 4)
Alatoitumuse levimus elanikkonnas sõltub piirkonna sotsiaalsest, majanduslikust ja hariduslikust tasemest, personaalne risk aga nii täisväärtusliku toidu kättesaadavusest kui ka vanusest, toitumuslikest vajadustest ning seedetööd ja isu mõjutavatest teguritest. Alatoitumuse peamised riskifaktorid on vanem iga, krooniline ja äge haigestumine, iseseisva toimetuleku vähenemine ning viibimine ravi- või hoolekandeasutuses. Alatoitumuse risk suureneb eelnevate riskifaktorite koosmõjul, mida esineb sagedamini eakamatel inimestel. (5, 6)
Haiguspuhust alatoitumust (ingl disease-related malnutrition) soovitatakse diagnoosida, kasutades kokkuleppelist GLIMi (Global Leadership of Malnutrition) raamistikku, mis on kättesaadav eestikeelesena EstSPEN kodulehelt (1). Lühidalt on haigusest tingitud alatoitumus kombinatsioon vähenenud söömisest või vähesest toiduenergia ja toitainete omastamisest ning haigusega seotud organismi suurenenud vajadustest. Haiguspuhuse alatoitumuse korral on suurenenud nii üldine suremus ja haigestumus kui ka põhihaigusest tingitud suremus ja sellega seotud ravikulud. Haiguspuhune alatoitumus süvendab jõuetust ja isutust, mis suurendavad riske veelgi. (6, 7)
Haiguspuhune alatoitumus on probleem kogu maailmas – ka arenenud Euroopa riikides on vähemalt üks kolmest patsiendist haiguse ajal suures alatoitumuse riskis. Haiguspuhuse alatoitumuse levimuse kohta on tehtud mitu uuringut, muuhulgas ka Eestis ja PERHis. Olenevalt haiguse tõsidusest on ennetatava haiguspuhuse alatoitumuse levimus 30-60%. (3–7)
Alatoitumust on võimalik õigeaegse sekkumisega ära hoida, kuid nii ägeda kui ka pika haiguse ja raviprotsessi ajal võivad selle teke ja risk jääda märkamata. Mitmesuguste uuringute alusel on kuni 10% patsientidest, kes on haiglaravile saabudes heas toitumuses, ohustatud alatoitumuse tekkest haiglaravi ajal. Selle vältimiseks on vajalik nii patsiendi, hooldaja kui ka ravimeeskonna koostöö. (3, 6, 7)
Alatoitumuse tekke ja süvenemise ärahoidmine on oluliselt odavam ja efektiivsem kui alatoitumuse ja selle tüsistuste ravi. Kui patsiendil esineb suur risk alatoitumuse tekkeks, on äärmiselt oluline alustada korrektse toitmisraviga võimalikult vara, et vältida alatoitumuse väljakujunemist või süvenemist. Selle tõttu on vajalik alatoitumuse riski varajane avastamine ning sellele järgnev mõtestatud sekkumine.
Alatoitumust ei saa kirjeldada ja diagnoosida, kasutades ainult inimese kehakaalu või kehamassiindeksit, kuna alatoitumus võib esineda ka normaal- või ülekaalulisuse korral. Ülekaalu ja rasvumuse korral on eriti suur risk toiduvalgudefitsiidi tekkeks ja sellest tingitud lihaskõhetumine võib jääda pikaks ajaks märkamata. Lisaks võivad patsiendi toitumusliku seisundi hindamist raskendada keha vedelikutasakaalu muutused, näiteks tursete olemasolu südame- ja neerupuudulikkuse korral.
Alatoitumuse riski hindamiseks on kasutusel mitu valideeritud tööriista, mille rakendamine on kohustuslik või standardpraktika mitmetes riikides, sh Taanis, Rootsis, Poolas, Hollandis, Saksamaal ja Suurbritannias. Riskihindamise meetodid on kulutõhusad juhul, kui hindamisele järgneb ka sekkumine. ESPEN on välja andnud ravijuhised alatoitumuse riski hindamiseks, patsientide sh eaka patsiendi alatoitumuse käsitluseks ning alatoitumuse riskipatsiendi käsitluseks ja toitmisravi rakendamiseks eri situatsioonides ja patsiendigruppidel – neid soovitab kasutada ka kohalik erialaselts. (1, 2)
Teadlikkuse parandamine eri haiguspuhuse alatoitumuse vormidest ja nende ennetamise meetoditest ning regulaarne riskihindamine on esimene samm õigeaegseks ravi rakendamiseks. Eestis on haiguspuhuse alatoitumuse ennetuseks ja raviks meetodid olemas ja kättesaadavad kõigile abivajajatele. Nende paremaks rakendamiseks on tänavu valmimas toitmisravi korralduse ravijuhend, riskihindamise instrumentide esmased versioonid on kättesaadavad kõigile seltsi koduleheküljel. (1)
Alatoitumuse riskipatsientidel tuleb välistada ka põhjendamatu enesepiiratud toitumine. Ka tervisliku toitumise soovitused ei ole teinekord asjakohased ning on sageli haiguspuhuste defitsiitide põhjus, eriti onkoloogiliste patsientide puhul. Seetõttu tuleb iga patsiendi puhul võimalusel rakendada põhihaigusest lähtuvaid olukorrale sobivaid soovitusi, mis võivad olla haiguspõhised, populatsioonigrupi põhised või individuaalsed. (5, 10) Neid peaks ravimeeskond vastavalt oma kompetentsile ja ajaressursile andma kõikidele abivajajatele. Ka selleks on koostatud infomaterjale ja abivahendeid, näiteks on onkoloogilistele patsientidele sobivad üldised toitumissoovitused koos lahendusvõimalustega sagedasematele söömisprobleemidele kokku võetud tervise arengu instituudi välja antud infomaterjalides. (8)
Hetkel kuum
Toitmisravi on alatoitumusega seotud haiguste ennetuseks ja raviks mõeldud raviprotsess, mis nõuab lisaks toitumisnõustamisele ja infomaterjalidele toitmisravi preparaatide kasutamist – suu või sondi kaudu või veenikateetri abil. Nendest meetoditest on kõige ohtlikum veenisisene toitmisravi, kuid just see on kroonilise soolepuudulikkuse patsientidele elutähtis ravi, mistõttu on olulised ka soolepuudulikkuse äratundmine ja patsiendi õigeaegne kompetentsikeskusesse suunamine.
Tervishoiutöötajate teadlikkus ning patsientide pidev ja süsteemne riskihindamine on ainuke meetod, mis tagab õigeaegse toitmisravi kättesaadavuse. Seetõttu on valmimisel ka toitmisravi korralduse ravijuhend, kus on suur rõhk pandud just haiguspuhuse alatoitumuse riskihindamisele. Eesti kliinilise toitmise seltsi terminite ja valideerimise töögrupp on teinud ära väga suure töö, et maailmas laialdaselt tervishoius kasutusel olevad alatoitumuse riskihindamise ja toitumuse hindamise tööriistad saaksid kõikidele tervishoiutöötajatele eestikeelselt kättesaadavaks. Esmaste hindamisintrumentide versioonidega saab juba tutvuda seltsi kodulehel. (1)
Aastatega on toitmisraviteenuste ja preparaatide kättesaadavus ja kasutus Eestis järjest kasvanud, kuna tervisekassa kompenseerib nii ambulatoorseks kui ka statsionaarseks raviks elutähtsaid teenuseid. Teenuste kättesaadavus ja regiooniti kasutamine on siiski erinevad (3, 5, 10): PERH ja Tallinna lastehaigla on ainukesed ravikeskused, kus on kättesaadavad kõik teenused, näiteks on toitmisravi preparaadid tellitavad PERHi kõikides osakondades ja patsientidele saab neid määrata iga raviarst.
Juba väljakujunenud raske haiguspuhuse alatoitumuse ja veenisisese toitmisravi vajaduse, soolepuudulikkuse ning pikaajalise toitmisravi vajaduse korral on patsientidele näidustatud ka individuaalse toitmisraviplaani koostamine. Sellisel juhul nõustavad patsiente ja personali toitmisravi spetsialistid. Tervisekassa hüvitatava toitmisravi konsultatsiooniteenuse osutamiseks on vajalik spetsiaalne erialane ettevalmistus ja seda tõendav kehtiv täiendkoolituse sertifikaat.
Regionaalhaiglas korraldab toitmisraviteenuseid toitmisravi osakond. PERH toitmisravi osakonnas töötab praegu kolm sertifitseeritud toitmisravi õde ja kaks toitmisravi arsti, logopeed, toitmisraviteenuste juhtivspetsialist ja soolepuudulikkuse patsientide ravikorraldust abistav assistent. Meeskond nõustab igapäevaselt 20–30 statsionaarsel ravil viibivat patsienti ning korraldab kodust toitmisravi pea kahesajale patsiendile. Meie ambulatoorsel jälgimisel on alates 2019. aastast olnud üle tuhande suukaudsel ja enteraalsel ning pea sada veenisisesel toitmisravil olevat patsienti.
PERHi toitmisravi osakonna alla kuuluv soolepuudulikkuse kabinet on aga Eestis ainuke keskus, kus kroonilise soolepuudulikkusega täiskasvanute raviks on kättesaadavad kõik selleks harvikhaiguse raviks vajalikud teenused. Praegu on meie arstide ja õdede järelevalve all veenisisesel toitmisravil 12 patsienti.
Kolmandat korda tähistatava alatoitumuse teadlikkusnädala (Malnutrition Awareness Week) raames toimuvad tervishoiutöötajatele mõeldud tasuta vebinarid ja mitu kohaliku tähtsusega üritust.
- Nädala vältel saavad patsiendid ja personal nii regionaalhaiglas kui ka teistes Eesti haiglates lisainfot haiguspuhuse alatoitumuse levimuse ja toitmisravi vajalikkuse kohta infostenditelt factsheet_DRM ja factsheet_HUMANRIGHT_ESPEN_final
- Esmaspäeval toimus ESPENi vebinar, kus keskenduti geriaatriliste patsientide toitmisravile ning EstSPENi ja tervisekassa kohtumine toitmisravi kättesaadavuse parandamiseks vajaliku spetsialistide suunamissüsteemi teemadel.
- Kolmapäeval on kavas ESPENi tasuta vebinar perioperatiivse patsiendi toitmisravi teemal.
- 13. novembril toimub juba alates 2006. aastast korraldatav ülemaailmne ühepäevane läbilõikeuuring haiglaravi- ja õendusabipatsientide alatoitumuse riski hindamiseks ja toitmisravi kvaliteedi parandamiseks, mida tänavu korraldatakse kliinikumis, Tallinna lastehaiglas ja esimest korda ka esmatasandil, Loksa perarstikeskuses.
- 14.-15. novembril toimub Moostes toitmisravi meeskondade EstSPENi sügisseminar, et arutada nii teenuste kättesaadavust kui ka kommunikatsiooni.
Kokkuvõtteks
Alatoitumuse mõju üldisele toimetulekule, haigestumusele ja suremusele on suur, eelkõige vanemas eas ja ägeda haigestumise foonil. Alatoitumus on oluline riskifaktor hapruse, lihasnõrkuse, kukkumiste, ägeda haigestumise ning ravitüsistuste, näiteks kopsupõletiku tekkeks ja suurendab oluliselt hooldus- ja ravikulusid. Alatoitumuse mõju elulemusele ja elukvaliteedile on samuti märkimisväärne, vähendades nii tervelt elatud eluaastaid, iseseisvat toimetulekut kui ka elukvaliteeti. Hea toitumuse tagab nii iga inimese enda isiklik vastutus kui ka haiguspuhuselt patsientide ja hooldajate teadlikkus ja võimalused ning koostöö ravipersonaliga.
Toitmisravi on raviprotsess, mille vajaduse hindamine algab haiguspuhuse alatoitumuse riskihindamisest ning kliiniliste funktsioonide jälgimisest. Selle korralduse ja õigeaegse rakendamise eest vastutab iga patisendi ravimeeskond. PERHi toitmisravi osakonna spetsialistid aitavad meeskondi ja patsiente nii igapäevase konsultatiivse töö kui ka koolitustegevustega. Kõikidel toitmisravivajadusega patsientidega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel on võimalus ja soovituslik osaleda baaskoolitustel vähemalt korra viie aasta jooksul. Lisaks PERHi toitmisravi osakonna pakutavatele koolitustele on koolitustegevus fookuses teistegi haiglate spetsialistidel ja meeskondadel, samuti Eesti ja Euroopa erialaseltsil. Ootame aktiivset osavõttu nii rahvusvahelistest vebinaridest kui kohalikest konveremntsidest, mille kohta infot saab erialaseltsi kodulehelt. (1)
- EstSPEN – Eesti Kliinilise Toitmise Selts
- ESPEN - The European Society for Clinical Nutrition and Metabolism
- R Reile, HL Lepp, RA Kiivet, Koduse enteraalse toitmisravi korraldus ja kulud Eestis. Tervishoiutehnoloogia hindamise raport nr 36, TÜ 2019; Koduse enteraalse toitmisravi korraldus ja kulud Eestis: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH36 | DIGAR
- Souza T.T. et al, Is the skeleton still in the hospital closet? A review of hospital malnutrition emphasizing health economic aspects Clinical Nutrition 2015; 34:1088-92
- M Põld, HL Lepp, et al, Suukaudse toitmisravi efektiivsus, kulud ja korraldus. Tervishoiutehnoloogia hindamise raport nr 54. TÜ 2022; TTH54Toitmisravi.pdf
- Amaral TF, et al The economic impact of disease-related malnutrition at hospital admission, Clin NUtr 2007; 26:778-84
- S.Oad Alatoitumuse hindamine autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamise pastientide näitel, TÜ diplomitöö, Haapsalu 2019; siiri_oad_diplomitoo.pdf
- M Lember, TAI 2019, Toitumine kasvajalise haiguse korral; 157951782285_Toitumine-kasvajalise-haiguse-korral.pdf
- J.Kondrup et al, ESPEN Guidelines for Nutrition Screening 2002, 2003; 22(4):415-21
- M Põld, E. Juus, HL Lepp et al Individuaalne toitmisraviplaan. TTH raport nr 73. Tartu 2025 Individuaalne toitmisraviplaan: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH73
Seotud lood
STADA missiooniks on alati olnud inimeste tervise eest hoolitsemine ning usaldusväärseks partneriks olemine. Just see on aluseks meie pingutustele, et pakkuda kättesaadavaid ja kvaliteetseid ravimeid ning toetada tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele