Peamised takistused on seotud digipädevuse, seadmete kasutamise oskuse ning teenuste disainiga, mis ei arvesta piisavalt vanemaealiste vajadusi, näitab Praxise uuring.
Uuring keskendus terviseportaalile ja perearstiabi digiteenindusplatvormidele, mida kasutab ligikaudu 70% perearstinimistutest. Digilahenduste eesmärk on parandada teenuste kättesaadavust ja vähendada tervishoiutöötajate koormust, kuid Praxise hinnangul ei ole nende rakendamine olnud piisavalt inim- ja vanusesõbralik.
Meditsiiniuudised koostöös Eesti Geriaatrite Seltsiga (EGERS) korraldab üle kolme aasta arstkonnale ja õdedele taas ka geriaatria konverentsi, mis toimub 7. mail Olümpia hotelli konverentsikeskuses ja veebis. Märksõnad on palliatiivravi, kirurgia, ravimite kasutamine.
Digilõhe süveneb vanemas eas
Praxis intervjueeris 23 vanemaealist patsienti ja üheksat pereõde. Selgus, et vanemaealiste digioskused ja valmisolek digiteenuseid kasutada on väga ebaühtlased. Osa patsientidest kasutab internetti igapäevaselt, kuid paljud ei kasuta digivahendeid üldse või teevad seda vaid elementaarsetel eesmärkidel. Levinud on kartus eksida, paroolide unustamine ning ebakindlus autentimisvahendite kasutamisel.
Uuring toob esile, et mitu vanemaealist tunneb digilahenduste kasutamisel survet ja ärevust ning eelistab isiklikku kontakti või telefonisuhtlust. Digiteenuste laialdasem kasutuselevõtt võib nende hinnangul vähendada inimlikku kontakti ja suurendada sõltuvust lähedaste abist.
Pereõdede roll digilahenduste vahendamisel kasvab
Pereõdede intervjuudest selgub, et digilahendused aitavad küll töövoogu struktureerida ja osa pöördumisi lahendada kontaktivabalt, kuid samal ajal kasvab vajadus patsientide juhendamise järele. Vanemaealised vajavad sageli abi pöördumiste esitamisel, digikeskkondades navigeerimisel ja vastuste mõistmisel.
Õdede hinnangul on oluline, et digiteenuste kõrval säiliksid alternatiivsed kontaktivõimalused, eeskätt telefon, ning et patsiente ei suunataks digilahendusi kasutama sunniviisiliselt.
Ligipääsetavus on pigem formaalne kui sisuline
Kuigi terviseportaal ja perearstiväravad vastavad ligipääsetavusstandarditele, eeldavad need Praxise hinnangul kasutajalt sageli oskust seadistada oma brauserit või seadet. Vanemaealistele suunatud erilahendusi, näiteks suuremat kirja, kontrasti muutmist või lihtsustatud vaateid, olemasolevad platvormid ei paku.
Hetkel kuum
Lisaks juhib uuring tähelepanu sellele, et vanemaealisi ei ole digilahenduste arendusse süstemaatiliselt kaasatud, mistõttu ei pruugi teenused vastata nende tegelikele vajadustele.
Soovitused: rohkem paindlikkust ja tuge
Praxis soovitab arendada perearsti digilahendusi vanusesõbralikuma disaini põhimõtteid järgides, tugevdada kasutajatuge ning tagada, et digiteenuste kõrval oleksid alati kättesaadavad ka mitmed mittedigitaalsed suhtluskanalid. Samuti rõhutatakse vajadust parema teavitustöö ja koolituste järele nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele.
Uuringu järeldus on selge: digilahendused võivad parandada perearstiabi kättesaadavust, kuid ainult juhul, kui need ei süvenda digilõhet ega jäta haavatavamaid patsiente teenustest kõrvale.
10 võtmekohta perearstidele ja pereõdedele
- Vanemaealiste digipädevus on väga ebaühtlane. Osa 65+ patsientidest kasutab digilahendusi igapäevaselt, kuid paljud ei kasuta internetti üldse või teevad seda minimaalselt. Ühtset „keskmist kasutajat“ ei ole.
- Digilahenduste kasutamine tekitab osas patsientides stressi ja ärevust. Kardetakse eksida, unustada paroole või teha midagi „valesti“, mis võib vähendada valmisolekut tervisemurega pöörduda.
- Autentimine (ID-kaart, Smart-ID) on sage takistus. Digiteenuste tehnilised eeltingimused on vanemaealiste jaoks sageli keerukamad kui tervisemure enda kirjeldamine.
- Digilahendused ei vähenda juhendamise vajadust – see nihkub õdedele. Pereõed täidavad üha enam digivahendaja ja õpetaja rolli, aidates patsientidel pöördumisi esitada ja vastuseid mõista.
- Perearstiväravad struktureerivad tööd, kuid ei sobi kõigile patsientidele. Platvormid aitavad töövoogu hallata, kuid eeldavad patsiendilt iseseisvat ja kirjalikku eneseväljendust, mis ei ole kõigile jõukohane.
- Vanemaealised eelistavad sageli telefoni või vahetut kontakti. Digilahendusi tajutakse mugavana vaid siis, kui need on valik, mitte ainus võimalus.
- Sunnitud digitaliseerimine võib vähendada usaldust perearstikeskuse vastu. Kui patsient tunneb, et temaga ei saa enam „päriselt“ ühendust, võib ta abi otsimist edasi lükata.
- Ligipääsetavus on tehniliselt olemas, kuid praktiliselt patsiendi vastutada. Teksti suurendamine, kontrasti muutmine ja muud abivahendid eeldavad seadistamist, mida paljud vanemaealised ei oska teha.
- Esindusõigused (lähedaste kaasamine) on alakasutatud. Kuigi Terviseportaal võimaldab mitmetasandilist esindamist, ei ole paljud patsiendid ega nende pereliikmed nendest võimalustest teadlikud.
- Digilahendused toimivad parimini koos alternatiivsete kanalitega. Uuring rõhutab, et telefoni ja digilahenduste paralleelne kasutus on vanemaealiste puhul võtmetähtsusega, et vältida ebavõrdsuse süvenemist.
Seotud lood
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele