Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andmekaitse Inspektsioon võtab luubi alla tervisekeskuste infosüsteemid
Andmekaitse Inspektsioon avalike suhete nõunik Margit Liivoja annab ülevaate tervisekeskustes läbiviidavast järelvalvetegevusest.
Kontrollima hakatakse isikuandmete töötlemist.
Foto: Raul Mee
Andmekaitse Inspektsioon alustab aprillis omaalgatuslikku järelevalvet isikuandmete töötlemise üle Eesti tervisekeskustes. Kavas on kontrollida 20 sellist tervisekeskust, kus osutatakse arstiabi. Tervisekeskuste valiku aluseks oli delikaatsete isikuandmete töötlemise register ehk kõik kontrollitavad on end registreerinud delikaatsete isikuandmete töötlejaiks. Valimist vähemalt pooled asuvad väljaspool Tallinna ja kontrollkäigud ulatuvad Ida-Virumaast Lõuna- ja Lääne-Eestini.
Seoses isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega selle aasta 25. maist tuleb kõigil avaliku sektori asutustel, ka sotsiaalministeeriumi allasutustel, määrata andmekaitseametnik.
Andmekaitseinspektsiooni esindaja sõnul puudutab andmekaitsekohustus kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – nii haiglaid, perearstikeskusi kui ka tervisekeskusi.
Selle aasta jaanuaris teatas Norra tervishoiuteenuse osutaja Helse Sør-Øst RHF, et nende IT-süsteemidesse on sisse häkitud, mis võib tähendada ligi 3 miljoni isiku ehk üle poole Norra riigi elanikkonna isikuandmete leket.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.