Ainult tellijatele
19. juuni 2015
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas plaanitaval tasemel tervishoiu rahastamine on kestlik?

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule
Autor: Meeli Küttim

Tänaseks on käesoleva aasta parlamendivalimised seljataga, valitsemisprogramm koostatud ja valitsus paigas. Kõik me oleme ajakirjanduse vahendusel kuulnud maksupaketi menetlemisega seonduvatest probleemidest, tervishoiust seejuures eriti ei räägita. Haigekassale tulevikus laekuv väiksem sotsiaalmaksu osa on plaanis riigieelarve teistelt ridadelt kompenseerida ja nii on kõik justkui korras. Aga kas ikka on, küsib Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Tervise kaitse on iga inimese põhiseadusega tagatud õigus ja tervishoiu rahastamise süsteem peab selleks vajaliku ressursi tagama. Samas tuleb silmas pidada tervishoiusektori rahastamise eripära, et elanikkonna vananemise, inimeste kõrgenenud ootuste tõttu teenuste osas ja uute tehnoloogiate pealetungi tõttu on surve kulude kasvule oluliselt suurem riigi keskmisest. Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank on selle mõju arvestuseks pakkunud valemit tarbijahinna indeks (THI) + 2-3%, kusjuures 1% sellest läheb elanikkonna vananemise arvele ja 1-2% uute tehnoloogiate ning ravimeetodite katteks. Arenenud riikides püütakse need kaks võimalust tasakaalus hoida. Maailma Terviseorganisatsioon on seisukohal, et patsiendi omaosaluse tõus üldises tervishoiuteenuste rahastamises üle 25% seab ohtu teenuste õiglase kättesaadavuse ning seda peetakse tasemeks, kus isiklik varaline seisund hakkab oluliselt mõjutama tegelike abivajajate juurdepääsu vajalikule abile. Eestis on patsientide omaosalus teenuste eest tasumisel ca 20%, kusjuures  arvestatakse erinevate teenuste osas inimeste jaoks olulisi terviseriske. Nii näiteks erakorralise abi korral pole arutlemiseks aega, mistõttu neid riske ei saa haige kanda jätta. Olukorras, kus abivajavate inimeste arv kasvab ja tööealiste inimeste (teisisõnu maksumaksjate) hulk väheneb, ei ole see kuidagi teisiti mõeldav. Tervishoiuteenuste vajadus ei ole vanusega nii selges korrelatsioonis kui pensionile minek või tööturu teenused. Seetõttu ei tundu pensionikassaga sarnase rahastamismudeli ülesehitamine mõistlik, aga välistada seda kindlasti ei saa, kuigi tegemist on väga keerulise ja ajamahuka projektiga. Järgmise kahe-kolme aasta rahalised ressursid on võimalik katta haigekassa eelarvest jaotamata tulemi ja vajadusel ka reservide arvelt, kuid selle aja jooksul tuleb langetada ka kaugemat tulevikku puudutavad otsused. Samas peab arvestama, et tervishoiu arengut ja kvaliteeti toetavad meetmed vajavad samuti finantseerimist, olgu nendeks kas mittesüülise vastutuskindlustuse süsteemi ülesehitamine või uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. ehk ei millestki ei teki midagi ja õigus neil on.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708