Eestis on hakatud rääkima perearstiabi kriisist olukorras, kus esmatasandit on aastakümneid tugevdatud või vähemalt on selle tugevdamise vajadusest rääkinud kõik tervishoiuvaldkonna tipud ja tervishoiupoliitilised dokumendid, kirjutab Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.

- Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.
- Foto: Äripäev
Nüüd aga selgub, et esmatasand on tegelikult nõrk ja nõrgeneb veelgi. Nimistu konkursid luhtuvad, asendusperearste ei jätku, tegutsevate perearstide mediaanvanus on tõusnud juba 56 eluaastani, paljudel inimestel pole üldse oma perearsti, eurorahaga valminud tervisekeskused ei tegutse vastavalt tervisekeskusele esitatud nõetele jne.
Seotud lood
Aastaid on räägitud lähenevast kriisist meditsiinikorralduses, kõik märgid näitavad, et see on nüüd saabunud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Kriisist perearstisüsteemis on räägitud kümme aastat. Nüüd tunnistavad ametnikud, et olukord läheb lähiajal veelgi hullemaks.
Perearstide seltsi juhi Le Vallikivi sõnul said nad kinnitust, et märtsis hea tahte leppes kokkulepitu poole püüdlemine jätkub.
Perearstide selts andis esmaspäeval sotsiaalministrile üle terviseameti peadirektorile Merike Jürilole tehtud umbusaldusavalduse, kuna terviseamet ei otsi lahendust perearstide nappusele, vaid survestab allesjäänud arste töötama üle nende võimete.