Autor: Triin Tabur • 3. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Patsientide suurem vastutustunne vähendaks kiirabi tööd
Tervishoiuteenuste kvaliteedi
ekspertkomisjoni liige Peeter Mardna rääkis Tallinnas erakorralise meditsiini
kevadkonverentsil, et arstide töös tuvastatud hälbed ei tähenda alati, et tehtud
on raviviga.
Mardna sõnul on tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile 1997. aastast kuni 2010 alguseni laekunud patsientide rahulolematusel põhinevaid kaebusi 69, millest 24 juhul on meditsiinilises tegevuses hälbeid leitud. Need korrad ei tähenda tema sõnul aga alati iga arstlikus tegevuses. "Pigem võib öelda, et on esinenud probleeme," ütles Mardna.
Mardna tõi näiteks, et kolmel-neljal juhul 24-st ei osatud lugeda EKG-d ning ägeda infarktiga patsient jäeti abita.