Täna, 20. septembril jõuab Ameerikast
Tartu Ülikooli kohale uus geeni sekveneerimisplatvorm Illumina HiSec 2000, mis
võimaldab järjestada ühe inimese kogugenoomi kõigest nädalaga. Tegemist on
geenitehnoloogia viimase sõnaga.
TÜ Eesti Geenivaramu laborijuhataja Kaarel Krjutškov ütles, et saabuval teise põlvkonna sekvenaatoril on mitmeid erinevaid rakendusi. „Peale DNA täieliku järjestuse määramise saab uurida ka RNAd ning analüüsida kõiki organisme, olgu selleks siis bakter, viirus, riisitera või elevant,“ selgitas ta.
Seotud lood
Papilloomiviirus, mis viib igal aastal
maailmas emakakaelavähiga hauda enam kui veerand miljonit naist, on peale oma
kurja külje õpetanud teadlastele midagi, mida saab ravimitootmises inimeste
tervise heaks ära kasutada.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramuga liitus
eile 45 000s geenidoonor. Eesmärgiks seatud 50 000 puudub veel viis tuhat ning
arvestades inimeste aktiivsust, täitub see arv juba enne aasta lõppu.
Järgmisel kevadel kaitseb oma doktoritööd
Riin Tamm (29), kes oskab juba praegu geene testides vastata küsimusele, miks
mõni ravim ühele inimesele sobib ja teisele mitte.
Biotehnoloogiaettevõte Asper Biotech tegi
möödunud aastal majandussurutisest hoolimata rekordarv geeniproove ning teenis
nendega üle 14 miljoni krooni, kirjutab Postimees.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.