Autor: Kadi Heinsalu • 3. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti tervishoid arenes koos Eesti majandusega kuni aastani 2008 ja sealt on areng peetunud ja raha odavnenud. Eksperdid on jõudnud meie rahastamise jätkusuutlikkuse osas järeldusele, et üle 2014. aasta see süsteem ei kesta, lausus ta. Et tervishoid saaks areneda, oleks vaja pikaajalist arengukava, mis oleks kooskõlas sotsiaalabi süsteemiga. "Rahastamine näib olevat baseeruvat haigekassal, kuid selle jätkusuutlikkus on riigieelarve probleem," sõnas ta.

On kolm võimalust muutusteks, mida on ka rakendatud, jätkas Mäesalu. Vähendada hüvitatavate tervishoiuteenuste valikut, suurendada efektiivsust ja laiendada avaliku sektori tulubaasi. Põhjamaadega võrreldes näiteks on meie kulutused inimese tervise peale 5-6 korda väiksemad kui Rootsis. Ka näiteks õdede osas: Eestis tuleb arsti kohta 1-2 õde, Soomes kolm. Ka praegu on õdede ettevalmistus vähe jätkusuutlik, ei taga õdede arvu suurendamist. Sama lugu on arstidega, me valmistame neid ette, kuid neid läheb kahjuks välismaale palju. Arstkonna vananemine on samuti probleem, lausus Mäesalu.