Autor: Siret Trull • 15. märts 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus on tihti ammu unustatud vana
Selle artikli kirjutamise mõte tekkis
sellepärast, et puutusin kokku ühe drastilise haigusjuhuga, diabeedi
tüsistusega. Tunnen inimest, kellel tekkis vasaku silma diplopia ja ptoos.
Patsient külastas mitut arsti. Tehti palju uuringuid, kuid kahjuks või õnneks
midagi ei leitud.
Just siin ilmnes see, et arst ei ravi tänapäeval enam inimest, vaid analüüse ja uuringuid... Kuna neist midagi ei leitud, siis ei soovitatud ka ühtegi ravimeetodit.
Patsiendile öeldi, et protsess võib kesta kuni pool aastat – ravi ei ole ja kõige parem arst on aeg. Nii see lugu umbes poolteist kuud kulges. Siis aga pöördus patsient Adeli Eesti rehabilitatsioonikeskuse arsti Riina Kallaste poole.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!