Kui 20. sajandi esimeses pooles kimbutas Euroopat vaesus ning esines palju südamereumat ja klapihaigusi, siis sajandi teisel poolel said inimesed rikkamaks ja hakkasid elu nautima, sealhulgas rohkem rasvast toitu sööma. See tõi kaasa rohkem südameveresoonkonna ateroskleroosilisi haigusi ehk kolesteroolist tingitud arterite lupjumist, mis viib lõpuks välja infarktini.
Professor Vardase sõnul on aga viimase aastakümnega tekkinud Euroopas situatsioon, kus vanad tendentsid süvenevad, aga suureneb oluliselt vanurite osakaal, mis tähendab üha rohkem degeneratiivseid (vananemisest tingitud – toim) haigusi ja vajadust pidevalt vanureid jälgida.