Püüdes streigiks valmistuvatele tervishoiutöötajatele mett moka peale määrida, tulid koalitsioonipoliitikud streigi eelõhtul välja pehmelt öeldes küsitava ettepanekuga tervishoiu kroonilise rahanappuse ühekordseks leevendamiseks. Imerohu pähe pakuti järjekordset olupoliitilist vangerdust, mis viiks ravikindlustuse eelarvest välja kulutused haigushüvitistele, veeretades selle kohustuse töötukassale.
Väidetavalt oleks selle sammuga sadakond miljonit eurot tervishoiule nagu maast leitud. See oleks võimalik ainult, kui haigekassa vabastatatakse ühest olulisest kohustusest, säilitades tema senised tulud. Loogiline ja koosõlas kärpepoliitika ideoloogiaga? Kaugeltki mitte. Pealegi tähendaks see töötuskindlustuse maksukoormuse tõusu kohe, kui ära on kulutatud kümnekonna aasta jooksul töötajate ja tööandjate kindlustusmaksetest (viimastel aastatel põhjendamatult kõrgetest) töötukassasse kogutud reservid.