Tervishoiuanalüütik Ain Aaviksoo rääkis, et viimasel ajal võtavad apteekide asutamispiirangute teemal sõna põhiliselt vaid juristid. Mulje on jäänud, et tegemist on eelkõige õigusliku küsimuse ja probleemiga, kirjutas Postimees.
"Tegelikult on tegemist ühe olulisema esmatasandi teenusega, mis puudutab igat inimest isiklikult. Seetõttu ei peitu ka lahendus ühe või teise juristi olemasolevate reeglite tõlgendamises. Siin peaksid patsiendid ja tervisevaldkonna inimesed ise oma sõna ütlema ja kirjeldama, mis on see oodatav lõpptulemus – milline on see olukord, mida me tahame. Kindlasti on olemas tehnilised piirangud, aga tehniline lahendus tuleb ikkagi pärast seda, kui soovitud eesmärk on sõnastatud," arvas Aaviksoo.
Seotud lood
Parlamendi sotsiaalkomisjon otsustas eile võtta apteegikorraldust muutva eelnõu arutamiseks küll veel lisaaega ning palus arvamust ka riigikogu põhiseaduskomisjonilt, kirjutas Postimees.
Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et kui parlament kehtestaks apteekide asutamise piirangute tühistumise järel ajutise üleminekuaja ning muudaks sisuliselt võimatuks asutada linnadesse aasta või poolteise jooksul uusi apteeke, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusevastane olukord jätkuks.
Täna riigikogu sotsiaalkomisjonis arutamisele tulev ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 SE I § 1 p 23 sisaldab apteekide asutamispiiranguid, mis on riigikohtu poolt 9.12.13 tunnistatud põhiseadusvastaseks.
Eesti põhiseaduse üks alusepanija Jüri Raidla leiab, et riigikogus arutlusel olevas apteegieelnõus kehtestatud 1,5-aastane üleminekuregulatsioon on põhiseadusega kooskõlas.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.