Määruse jõustumise eelsel ajal abistasid kodusünnitajaid peamiselt 3 ämmaemandat: 1 Tallinnas, 2 Tartus. Lisaks veel 2 ämmaemandat Tallinnas ja 1 Tartus üksikutel juhtudel. Kodusünnitust planeeriv pere leidis ämmaemanda kontakti ühiste tuttavate kaudu - või siis ei leidnudki. Määruse-eelsel ajal oli ~50% kodusünnitustest assisteerimata (toimusid pereringis, ilma arsti või ämmaemanda juuresolekuta). See oli üks põhjustest miks kodusünnituse legaliseerimine nii vajalik oli: tagada kodusünnitust planeerivatele peredele legaalne professionaalne abi kodusünnitusel ning sünnitaja tõekspidamistega ning eelistustega arvestamine ja võrdne kohtlemine sõltumata sünnituskoha valikust.
Mulle teadaolevalt alates 1. augustist ämmaemandad planeeritud kodusünnitustel osalenud ei ole. Kui palju kodusünnitusi on toimunud minu teadmata, ei oska öelda. See selgub Sünniregistri kaartide analüüsist suve hakul. Kuna www.synnitoetus.ee lehele kodusünnituste andmete esitamine on vabatahtlik ja viimasel ajal ka üsna lünklik, siis kuni Sünniregistri andmete avaldamiseni jääb 2014 aastal planeeritult kodus sünnitanute arv teadmata. 2013 aastal sündis planeeritult kodus 37 ja planeerimatult 34 last, 2012 olid need arvud vastavalt 67 ja 19. Prognoosin aastaks 2015 60-80 planeeritud kodusünnitust arvestades seniseid kodusünnituste arve ja sündivuse üldist langust Eestis.