Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodusünnituse tõendi väljastamine tekitab küsimusi
Terviseameti hinnangul on kehtiv seadusandlus lünklik ja ei reguleeri meditsiinilise sünnitõendi väljastamise korda assisteerimata kodusünnituste puhul.
Imik.
Foto: Andras Kralla/ÄP
Terviseameti peadirektori asetäitja Mihhail Muzõtšini sõnul pöördus nende poole seoses kodus sündinud lapse registreerimisel tekkinud probleemidega siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond.
Tõenäoliselt ei ole ma ainus inimene, kes on vähemalt kord mõelnud sellele, et juba üksi sünd on ime. Aga sündida inimeseks, kes suudab aidata ka teisi sünni-ime juures, võib lugeda topelt imeks.
Tervishoiutöötaja saab meditsiinilise sünnitõendi väljastada ainult sellise sünni kohta, mille juures ta on ise viibinud, kirjutas sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse vastuseks terviseameti päringule.
Alates 1. augustist 2014 on Eesti Vabariigis võimalik naisel, kes on valinud sünnitamise kohaks kodu, saada legaalset ämmaemandusabi kodusünnitusel ja ämmaemandal tekib võimalus taotleda kodusünnituse tegevusluba. Kahjuks on see tõepoolest jäänud seni vaid teoreetiliseks võimaluseks, kirjutab MTÜ Ämmaemanduskeskus ämmaemand Ingrid Kaoküla.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.