Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaoküla: kodusünnituse võimalusi jääb üha vähemaks
Seotud lood
Terviseameti hinnangul on kehtiv seadusandlus lünklik ja ei reguleeri meditsiinilise sünnitõendi väljastamise korda assisteerimata kodusünnituste puhul.
Alates 1. augustist 2014 on Eesti Vabariigis võimalik naisel, kes on valinud sünnitamise kohaks kodu, saada legaalset ämmaemandusabi kodusünnitusel ja ämmaemandal tekib võimalus taotleda kodusünnituse tegevusluba. Kahjuks on see tõepoolest jäänud seni vaid teoreetiliseks võimaluseks, kirjutab MTÜ Ämmaemanduskeskus ämmaemand Ingrid Kaoküla.
Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituse puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades, selgub sel nädalal avalikustatud värskest meditsiiniuuringust USAs.
Ajast, mil Eestis muutus kodusünnituste assisteerimine legaalseks, on riikliku loa selle tegevuse läbiviimiseks saanud kaks ettevõtet.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele