“Täna on apteegis olukord, kus me ei näe ei diagnoosikoodi, mis on õige nõustamise jaoks vajalik ega ka näiteks seda, et kui patsiendil retsepte enam pole, et kas ta on need korralikult välja ostnud või on keegi teine need välja ostnud või on need tal ära aegunud… et tegeleda näiteks ravimisoostumusega on see info väga oluline. Näha pole ka infot, kui arst on annust vahetanud. Patsiendil on olemas mitu ühe toimeinega ravimit erinevas annuses, tihtipeale ei tea patsient ise ka, et millist ta siis ikkagi võtma peab, lähtume sellest, et viiamane on õige, kuigi tavaliselt ikkagi anname kõigepealt ära ravimi vanemate reteptidega. Näiteid võib siia tooma jäädagi.