Terviseamet: Haigestumine grippi vähenes

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 460,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal. Haigestumus on enamikes maakondades langenud, mõnel pool püsinud samal tasemel.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 23 protsendi võrra, seejuures langes haigestumus kõikides vanusrühmades.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata nüüdsest madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks.

Etioloogiline struktuur

Gripiviiruste osakaal moodustas 64 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest.

Laboratoorse kinnituse said 185 gripiviirust, neist 89 olid A- ja 96 B-gripiviirused. 19-st alatüpeeritud A gripiviirusest olid kõik A(H1N1)pdm09. Täpsemalt määratleti ka kolm B gripiviirust, kõik olid viiruse Victoria tüvi.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega, kuid domineerivaks on jätkuvalt gripiviirused.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 621 patsienti, neist vaid 19 protsenti olid vanemaealised (65+), üle 21 protsendi olid inimesed vanuses 19-64, lapsi vanusrühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas ligi 30 protsenti.

Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 42 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist kaks olid lapsed vanuses 7 ja 13 aastat, vanusrühmas 29-64 vajas intensiivravi 18 inimest ning 21 inimest olid vanuses 65 ja üle. Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile teadaolevatel andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 12 inimest vanuses 14 – 91 eluaastat. Kõik gripi tõttu surnud inimesed kuulusid riskirühmadesse.