Kommertslikust asendusemadusest sündinud beebide ülemaailmne turg on kahanemas. India, Nepaal, Tai ja Mehhiko on kasutusele võtnud meetmed, mis piiraksid või keelustaksid välismaalastel kohalike surrogaatemadeks palkamist. Kambodža ja Malaisia järgivad tõenäoliselt nende eeskuju, kirjutab Londoni ülikooli meditsiinieetika emeriitprofessor Donna Dickenson.
Donna Dickenson: kas rahvusvaheline emakate rentimise äri on lõppemas?
  • Foto: Internet
 
Tegemist on üllatava ja teretulnud arenguga ettevõtlusharus, kus tavapärased püüdlused turgu nõrgestada on juba ammu kõrvale jäetud. Biotehnoloogia vähese kriitikameelega toetajad kipuvad ülistama fakti, et tehnoloogilised läbimurded edestavad valitsuste piiranguid, väites, et see on lubanud teadusel takistusteta areneda. Selle positsiooni naiivsuse toob aga hästi esile asjaolu, et ajalooliselt kommertsliku surrogaatluse keskusteks olnud riigid soovivad seda jätkuvalt lõpetada.
Pole just kokkusattumus, et riigid, kus mis püüavad takistada rahvusvahelist asendusemaduse äri, on riigid, kus see aset leiab. Uuringud pole seni kuidagi tõestanud väidet, et kõik osalised – surrogaatemad, imikud ja tulevastest lapsevanematest tellijad – saavad tehingust kasu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele